Iisrael alustas täna öösel Iraani vastu sõjalist rünnakut. Olukorrast on võimalik teha juba esimesed järeldused ja varsti näeme, kas Venemaa teeb midagi oma liitlase toetamiseks ja kaitseks ning milline on tegelikult Venemaa ja Iraani vahel 147 päeva tagasi sõlmitud strateegilise koostööleppe sisu, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
1. Iisrael on pikka aega planeeritud omapoolset ennetuslööki.
Tegemist on Iisraeli pikka aega planeeritud efektiivse ennetuslöögiga Iraani režiimi ja selle tuumarelvaambitsioonide neutraliseerimiseks. Tänasele rünnakule sillutasid teed Süüria režiimi kukkumine, Hezbollah juhtkonna hävitamine ja Iraani õhutõrje nõrgestamine läinud aasta sügisel toimunud rünnakutes.
2. Iraani tuumaprogrammis on toimumas viimase 20 aasta suurimad muudatused.
Iisraeli informatsiooni kohaselt oli Iraanil tekkinud võimekus valmistada loetud päevadega kuni 15 tuumalõhkepead. Rahvusvahelise tuumaagentuuri (IAEA) andmetel on Iraani tuumaprogrammis toimumas muutused, mida pole märgatud viimase 20 aasta jooksul. Info puudutab uraani rikastamist, mis on vajalik tuumarelva tootmiseks.
3. USA evakuatsioon andis teatud hoiatuse.
Info võimalikust rünnakust hakkas levima 48 tundi tagasi, kui USA hakkas teostama regioonis diplomaatiliste esinduste evakueerimisprogrammi. On raske uskuda, et Iisraeli rünnak tuli USA-le täieliku üllatusena. Pigem vastab tõele see, et USA ise oma vahenditega ei osalenud rünnakus, kuid vaikne nõusolek siiski anti.
4. Iisrael on oodatust edukamalt tegutsenud.
Esimesed teated Iraanist kinnitavad, et Iisraeli hommikused rünnakulained on olnud oodatust edukamad. Likvideeritud on mitmed režiimi olulised sõjalised ja poliitilised juhtfiguurid (näiteks Revolutsioonilise Kaardiväe komandör Salami ja armee staabiülem Bagheri, usuliidri poliitiline nõunik) ning üle Iraani on saanud kahjustusi strateegilised tuuma- ja raketirajatised.
5. Otsus alustada täiemahulist sõda võib panna kaalule kogu Iraani režiimi eksistentsi.
Iraani režiim on juba vastanud massiivse droonirünnakuga, kuid peamine küsimus nendele on seisneb ikkagi selles, kas alustada täiemahulist sõda Iisraeli ning sellega seoses ka USA huvide vastu regioonis. See otsus võib panna kaalule kogu režiimi eksistentsi, millist olukorda pole nähtud alates 1979. aasta islamirevolutsioonist saadik. Seepärast on pigem kahtlane, et Iraanil jätkub jõudu ja julgust suur sõda vallandada. Liiati kardetakse ka rahva sisemist vastuhakku.
6. Saab selgemaks, milline on tegelikult Venemaa ja Iraani vahel sõlmitud strateegiline koostöölepe.
Iraan on Venemaa lähedane liitlane Lääne vastu alustatud suures hübriidsõjas. Venemaale muidugi sobib naftahinna hüppeline tõus, kuid sellel võib olla üksnes lühiajaline mõju. Huvitav on jälgida, kas Venemaa teeb midagi oma liitlase toetamiseks ja kaitseks. Siit selgub ka see, milline on tegelikult Venemaa ja Iraani vahel 147 päeva tagasi sõlmitud strateegilise koostööleppe sisu.
7. USA ega Trump ei saa enam jääda vaid pealtvaatajateks.
Suure dilemma ees on ka rahupreemiat ihkav USA president Donald Trump. Alles eile rääkis ta soovist jätkata Iraaniga diplomaatilisi samme tuumaleppe saavutamiseks. Järgmine kohtumine Iraani välisministriga oli Trumpi eriesindajal Witkoffil kavas ülehomme Omaanis. Iisraeli rünnak on selgelt muutnud regionaalset status quo’d, mis loob täiesti uue keskkonna edasisteks arenguteks. Ja siin ei saa USA ega Trump jääda pelgalt pealtvaatajaks.