Kompromiss on olukord, kus ummikseisu lahendamiseks annavad vastaspooled mõlemad järgi või saavad midagi vastu. Kompromiss on võimalik, kui asjaosalised tunnevad, et nemad saavad või kaotavad samapalju kui teine osapool. Ehk võti on tasakaalus, mida asjaosalised ise tunnevad. Kusjuures ei saa olla nii, et üks võidab/kaotab midagi, mida ta oleks niikuinii, ilma leppeta saavutanud.
Martin Helme esitas kompromissi, mida ajakirjanduses kajastati tema kirjelduse järgi. Aga mis oli selles täpsemalt? Miks tegelikult kompromissi ei tulnud?
EKRE lubas tagasi võtta muudatusettepanekud eelnõult 337 SE, mis pikendab ettevõtete maksuvabastust Ukraina annetustelt ja laiendab maksuvabastust noorte huvihariduses. Selle eelnõu seiskamine EKRE poolt muudatusettepanekutega pahandas paljusid Ukrainast hoolivaid ettevõtjaid. Oleks võinud eeldada, et EKRE-l on huvi selle eelnõuga edenemisel. Selgus, et ei ole. Jääme lootma, et mõistus võidab ühel hetkel ja me saame maksuvabastuse kehtestada tagantjärele näiteks jaanuaris eelnõu vastu võttes.
Samuti lubas EKRE võtta tagasi eelnõu 258 OE muudatusettepanekud (kokku 100). Asi on aga selles, et need on vastuolus väga mitme põhiseaduse paragrahviga ja ei kuulu seega läbivaatamisele ja ei lähe seega saalis niikuinii hääletamisele. Seega oli tegemist tühja ettepanekuga.
Vastutasuks nõuti kahe eelnõu (336 OE ja 259 OE) seiskamist. Esimene annab riigigarantii Euroopa Investeerimispangale ja teine laiendab Euroopa Nõukogu Arengupanga kapitali. Tegemist ei ole riskifondiga nagu Martin Helme väidab, mõlemal juhul on tegemist autoriteetsete rahvusvaheliste investeerimispankadega, millest ka Eesti on tuge saanud. Tingimused, milleks raha antakse ja kasutatakse on lepingutes määratletud. Osalisriikidel, ka Eestil, on võimalik otsustada osalemise või mitteosalemise üle. EKRE soovis muuta lepingute sisu, mis pole võimalik, sealhulgas ka põhiseadusest lähtudes. See on ka väärtusküsimus – erinevalt EKREst soovivad ülejäänud Riigikogu erakonnad Ukrainat toetada.
Samuti nõudis EKRE oma eelnõu 323 OE menetlust enne eelnõud 337 SE. EKRE eelnõu annab valitsusele ülesande lõpetada Slava Ukraini tulumaksusoodustus. Asi on ainult selles, et eelnõu 337 SE muudabki juba tulumaksusoodustuse tingimusi ja Slava Ukraini ei täida neid tingimusi ehk probleem saab lahendatud. Sisuliselt soovis EKRE hoopis saada võimaluse paar tundi Riigikogu suures saalis üksteisele küsimusi esitada ja kõnesid pidada ning Ukrainat ja selle abistajaid mustata. Sooviti seda teha järgmisel, jõulueelsel nädalal, sest tavaprotsessis jõuaks EKRE eelnõu menetlusse parimal juhul kunagi kevadel, mil see oleks täiesti sisutu.
Sisulise kompromissi koht oli seega üksnes viimane: EKRE eelnõu 323 OE menetlemine enne rahanduskomisjoni algatatud eelnõud 337 SE.
Uhkelt reklaamitud kompromiss ei olnud tegelikult kompromiss, Martin Helme küsis teiste erakondade arvelt endale väljapääsu olukorrast, mille tema ja kamraadid endale ise on tekitanud. Lisaks veel võimaluse paar tundi suures saalis inetut kometit mängida.
Me olime valmis pakkuma EKRE-le võimaluse mängida kometit saalis, et saaks vastu võtta ka eelnõu 337 SE (maksuvabastused) ja et saaks kõik Ukrainaga seotud eelnõud rahulikult ja aegsalt menetletud. Kuid kui Martin Helme adus, et nende pakkumine oli suuresti tühi ja ülejäänud Riigikogu ei ole valmis põhimõtete üle kauplema, loobus ta sellest.
Üks oluline aspekt selle esitatud „kompromiss“ juures ilmestab EKRE-t väga hästi: nad arvavad, et põhimõtete ja väärtuse üle on võimalik kaubelda. Saamata aru, et enamus Riigikogust ei ole nõus kauplema Ukraina toetamise ja seega Eesti julgeoleku üle. Meie tahame Ukrainat reaalselt aidata, mitte ei kuuluta, et mitte ükski asi ei kõlba. Meie ei taha jääda üksi, et olla mõne aja pärast kergeks saagiks Venemaale.