Eesti on saanud julgeolekuteemade eestkõnelejaks ning on oluline seda jätkata kõigis valdkondades, sealhulgas ka kosmost puudutavas, kirjutab Mario Kadastik.
Kosmosel ja seal paikneval tehnoloogial on meie igapäevaelus asendamatu roll. Heaks näiteks on GPS-süsteem, mis aitab leida tee lähimasse restorani või ilmastikku jälgivad satelliidid, mis annavad meile ka detailse ilmaennustuse, mille järgi teeme igapäevaselt enne kodust väljumist oma riidevaliku.
Samamoodi lähtuvad ilmaennustusest näiteks ka põllumehed, kes teevad selle põhjal plaane vilja koristustöödeks. Satelliitside on hajaasustuspiirkondades saamas üheks eelistatuimaks interneti püsiühenduse tagajaks ning kosmosetehnoloogia on saanud asendamatuks vahendiks ka mitmesuguste geoloogiliste analüüside puhul, näiteks konstruktsioonide tugevuse hindamisel kasutatakse jälgimissüsteeme, mis aitavad mõista pinnases toimuvat.
Seega on igati loogiline, et sedavõrd elutähtsate teenuste töö on otseselt seotud ka meie julgeolekuga. Olgu selleks siis satelliitside teenuse katkematu töö või reaalajas informatsioon kriisikolletest (nii tsiviil- kui sõjalistest kriisidest), on tegemist valdkonnaga, mille töö katkemisel on suur mõju nii igapäevaelule kui ka otseselt julgeoleku tagamisele.
Tõenäoliselt on paljud kuulnud, et StarLink on omandanud ka Ukraina sõjas ülitähtsa rolli. Sõja alguses kasutati Ukraina vägede juhtimise ja kommunikatsiooni jaoks traditsioonilist satellitside, kuid küberrünnakud lõid selle kohe sõja esimestel päevadel rivist välja. Selle mõju oli halvav kogu kaitse juhtimisele ja algne vastupanu oli seetõttu ka häiritud.
Peale StarLinki terminalide kasutusele võtmist, mis samuti üsna kiirelt küberrünnakute ohvriks langesid, kuid millele ka lahendus leiti, sõjapilt muutus. Süsteem, mis oli loodud kommertskasutusse, sai ühtäkki olulisimaks sõjategevuse kommunikatsiooni kanaliks. Loomulikult kaasnes sellega uus probleem, kui Ukraina üritas seda side kasutada oma meredroonidega rünnakuks ja avastas, et selleks neile operaatori poolt luba ei antud.
Konkreetseks julgeolekut puudutavaks tegevuseks on kosmoses hiljutised satelliitide vastaste relvade testimine, mida nüüdseks on juba teinud neli riiki (USA, Venemaa, Hiina ja India). Ka kineetilise sõja kandumine kosmosesse on uue aja paradigma, kuigi avakosmose leppe järgi on kosmoses relvastumist üritatud vältida.
See on maailm, milles elame, oluliselt erinev sellest, milline see oli paarkümmend aastat tagasi. Kosmose roll on selle aja jooksul vaid kasvanud. Kuidas tagada meie julgeolek kosmoses, aga ka maapealne julgeolek kosmose abil?
Esmaspäeval otsustas Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (EPK), et järgmisel aastal on eesistujamaaks Eesti. Meie järgmise aasta eesistumise temaatiline fookus on just nimelt kosmose julgeolekul. On ka Euroopa Komisjon leidnud, et julgeolek ja kosmos on omavahel otseselt seotud, kuna volinikuportfellide jagamisel sai Leedu julgeoleku ja kosmose voliniku koha.
Eesti on selles vallas olnud vägagi pikalt aktiivne näiteks küberkaitse ja satelliitide põrgete analüüsi vallas, mistõttu on praeguses geopoliitilises olukorras meie teadmised ja kogemus sel teemal just õigel ajal õiges kohas.
Eesti on saanud julgeolekuteemade eestkõnelejaks ning on oluline seda jätkata kõigis valdkondades, sealhulgas ka kosmost puudutavas. Ja mine tea, võib-olla on Euroopal analoogselt Ameerika Ühendriikide Space Force’iga aeg süsteemsemalt läheneda kosmosega seotud kaitsestruktuuridele.