Alles see oli, kui toimusid kohalikud valimised ja ajaga kaasas käivad muutused jõudsid Pärnusse. Nõustun, et uude valdkonda sisseelamine võtab aega – kellel rohkem, kellel vähem. Ometi ei tohiks kõigi nende muutuste ja sisseelamiste kõrval unustada põhiasja: sõnumit, mida rahvale lubati kogu valimisperioodi vältel ning mida kinnitas vastne koalitsioon. Sõnumit, et nüüd ollakse näoga rahva poole, nüüd kaasatakse, kirjutab Pärnu linnavolikogu liige Marika Valter.
Praegune linnavalitsus aga annab selgelt mõista, et sõnad ja teod käivad eri rada. Kuidas muidu selgitada, et kohaliku omavalitsuse ühe olulisema dokumendi – linnaeelarve – koostamisel jäeti korduvate lubaduste kiuste osavallakogud täielikult kõrvale? Jaanuari alguses toimusid lõpuks esimesed osavallakogude istungid, kuid miks nende moodustamisega nii kaua venitati, teab vaid Suur-Sepa 16 tegutsev linnavõim. Võrdluseks: jaanuari alguseks oli juba toimunud kolm linnavolikogu istungit.
5. jaanuaril ilmus Pärnu Postimehes Kari Maripuu arvamuslugu “Kiiret lahendust vajab lasteaedade toitlustus ja parkimiskord tuleb muuta paindlikumaks”, kus volikogu aseesimees tutvustas kergel moel koalitsiooni prioriteetseid muudatusi. Artikli ilmumise järel ootasid osavallakogude esindajad selget ülevaadet, millised investeeringud äärealadele jäävad ja millised jäetakse tegemata.
Üllatus oli suur, kui abilinnapea Meelis Kukk esitles osavallakogudele vana eelarve faili, milles varem Maripuu artiklis nimetatud muudatusi polnud sees. Ehk siis linnavõim pidas õigeks tutvustada dokumenti, mis tegelikkuses sellises vormis volikogu komisjonidesse ei jõua. Põhjendus: “menetlus on pikk ja õige sisuga eelnõu jõuab tutvumiseks alles 20. jaanuaril toimuvale majanduskomisjonile”.
Märkimisväärne on see, et pärast komisjoni istungit ei leiduvat enam aega tutvustada osavallakogudele eelseisva aasta omavalitsuse arengut ja investeeringuid kajastavat alusdokumenti. See olevat liiga ajakulukas. Me räägime siin ehk kõige rohkem 30 minutist! Mis sellest, et linnavolikogu istung toimub üle nädala pärast majanduskomisjoni. Tundub, et osavallakogude arvamust ei ole vaja kuulda ja nad võivad oma piirkonna arengu kohta lugeda ajalehest.
Mõistan, et igal valitsusel on õigus oma koalitsioonilepingust tulenevate eesmärkide elluviimiseks koostada oma näoga linnaeelarve. Küll aga selgub järjest selgemalt, et viisikliidu tunnuslause “näoga rahva poole” ei tähenda tegelikult kaasamist, vaid on klišee. Ja paraku ei anna isegi mõttelennul mööduv aeg lootust, et sõnad ja teod Pärnus ühel päeval kokku langeksid.