2025. aasta eelarvet koostades mõtlesid koalitsioonipartnerid mitte ainult maksude tõstmisele ja kokkuhoiule, vaid ka sellele, kuidas tagada püsiv majanduskasv. Minu arvates vajab Eesti reforme, mis lihtsustaksid haldusprotseduure ja vähendaksid regulatsioone, kirjutab Maria Jufereva-Skuratovski.
Ajal, mil poliitikud, analüütikud ja finantseksperdid vaidlevad eelarve läbipaistvuse üle ja arutlevad, kas kulupõhine või tegevuspõhine eelarve on parem lahendus, köidavad mind kolm teist olulist teemat: majanduskasv, üleminek eestikeelsele haridusele ja vanemaealiste kindlustunne.
Tunneli lõpus paistab valgus
Eesti 2025. aasta riigieelarve koostamisel arvestati mitmete globaalsete negatiivsete majanduslike teguritega nagu inflatsioon, sõja mõju Ukrainas ja vähenenud nõudlus välisturgudel.
Vaatamata keerulistele tingimustele jäävad prognoosid siiski positiivseks. Eeldatavasti hakkab majandus 2024. aasta lõpuks taastuma ja 2025. aastal võib majanduskasv ulatuda pea kolme protsendini. Selle saavutamiseks on aga hädavajalikud reformid, mis vähendavad bürokraatiat ja kaotavad ettevõtlust takistavad haldustõkked.
2025. aasta eelarvet koostades mõtlesid koalitsioonipartnerid mitte ainult maksude tõstmisele ja kokkuhoiule, vaid ka sellele, kuidas tagada püsiv majanduskasv. Ettevõtjad osutavad juba praegu probleemidele nagu piiratud ligipääs laenamisele ja vähenenud nõudlus.
Minu arvates vajab Eesti reforme, mis lihtsustaksid haldusprotseduure ja vähendaksid regulatsioone. See oleks oluline stiimul tootlikkuse ja konkurentsivõime tõstmiseks. Äritegevuse lihtsustamine ja bürokraatlike nõuete täitmiseks kuluvate aegade vähendamine võimaldaks ettevõtjatel keskenduda oma ettevõtete arendamisele ja innovatsioonile, suurendades sellega nende konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel.
Prognoositav intressimäärade langus 2,5 protsendini võib samuti ärisektorit elavdada. Valitsus omakorda plaanib vähendada riiklikke kulutusi 1,4 miljardi euro võrra, vabastades seeläbi ressursse ettevõtluse stimuleerimiseks ja investeeringute toetamiseks. Samuti on valitsusel plaanis vähendada riigi laenuvõtmist, mis omakorda piirab inflatsiooni.
Jätkub töö eestikeelsele haridusele üleminekuga
Haridussüsteemi üleminek eestikeelsele õppele on tuleval aastal jätkuvalt üks olulisemaid strateegilisi eesmärke. Järgmise aasta eelarves on üleminekuks eraldatud ligi 62 miljonit eurot. Aga kas sellest piisab?
Viimastel kuudel olen palju suhelnud Tallinna nn üleminekukoolide direktorite ja lapsevanematega. Kuigi üleminek on alles algusjärgus, on juba välja joonistunud mõned kõige tüüpilisemad probleemid, millega tuleb tegeleda.
Esiteks vajavad üleminekuklassid hädasti abiõpetajaid, kes ideaalis peaks olema igas klassis.
Teiseks tuleb õpetajatele pakkuda regulaarseid kursusi, kus neile õpetatakse õpetamismetoodikat. See peaks toimuma pidevalt ning olema toetatud vabalt kättesaadavate materjalidega.
Kolmandaks muretsevad pedagoogid segregatsiooniohu pärast, mille tulemusena võib juhtuda, et ühtse kooli loomine võtab kauem aega, kui eeldame.
Haridusministeeriumil seisavad kahtlemata ees keerulised ülesanded, kuid usun, et koolide ja lapsevanematega koostööd tehes saadab üleminekut edu. Pingutame selle nimel, et eestikeelsele haridusele üleminek saaks võimalikult sujuv. Vaid nii tagame kõigile Eesti noortele võrdsed võimalused tulevikus nii hariduselus kui ka tööturul.
Eelarvekärped ei mõjuta pensionäre
Vaatamata märkimisväärsele kokkuhoiule pea kõigis valdkondades jäävad pensionid kärbetest kõrvale ning nende indekseerimine jätkub ka tulevatel aastatel. Oodatakse, et pensionid tõusevad 2025. aastal kuus protsenti, mis aitab osaliselt kompenseerida inflatsioonikadusid ja säilitada pensionäride elatustaset.
Samuti tuleb rõhutada, et 2025. aastaks prognoositav majanduskasv ja majandusliku olukorra paranemine loovad tingimused edasiseks pensionitõusuks. Suurem hinnakasv on seljataga ning inflatsiooni stabiliseerumine koos ostujõu taastumisega peaksid samuti avaldama positiivset mõju vanemaealiste rahalisele olukorrale.