Uue süsteemi kujundamisel tuleks keskenduda hüvedele, mis parandavad töötajate tervist, motivatsiooni ja tootlikkust, kirjutab riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski.
Aeg-ajalt olen mõelnud, kas peaksin ettevõtlusega alustama. Kuid need mõtted ei ole viinud tegudeni. Midagi on alati puudu olnud: idee, stardikapital, mõttekaaslased.
Hiljuti sain aga aru, mis mind tegelikult köidab. Rohkem kui oma ettevõtte loomine, tahan, et Eestis oleks hea ettevõtluskeskkond. Soovin, et nii kohalikud kui ka välismaa ettevõtjad tahaksid Eestis tegutseda, luua kõrgepalgalisi töökohti ja investeerida meie riigi arengusse.
Ma ei ole selles soovis üksi – seda tahavad ka ettevõtjad, Eesti elanikud ja valitsus. Kui meie eesmärk on sama, peame ka lahendusi üheskoos otsima, arvestades keerulist geopoliitilist olukorda, majanduslangust ja madalseisu ühiskonnas.
Olen teinud ettepanekuid ettevõtluskeskkonna elavdamiseks hiljuti loodud valitsuskabinetile, kus ettevõtjad ja poliitikud otsivad lahendusi Eesti majanduse taaskäivitamiseks.
Sotsiaalmaksu lagi
Sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine võiks olla tõhus meede tööandjate maksukoormuse vähendamiseks, eriti kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide palkamisel. Seda lahendust on kasutatud mitmes riigis (nt Saksamaa, Rootsi, Holland, USA, Poola, Tšehhi), et meelitada talente ja ergutada ettevõtlust.
Selline meede aitaks Eestisse meelitada tippspetsialiste nii kodust kui välismaalt ning motiveeriks ettevõtjaid palkama ja hoidma kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Lisaks suurendaks see Eesti konkurentsivõimet võrreldes riikidega, kus kõrgete sissetulekute maksustamine on juba piiratud.
Lahenduse rakendamiseks on kaks võimalust. Esimene variant on siduda maksustatav ülempiir Eesti keskmise palgaga, luues paindliku süsteemi, mis kohaneb majanduskasvuga. Näiteks 2025. aastaks võiks ülempiir olla kolm keskmist palka ehk 6000 eurot kuus. Sotsiaalmaks rakenduks ainult esimesele 6000 eurole, ülejäänud summa oleks maksuvaba.
Teine variant on kehtestada fikseeritud summa, mis ei ole seotud keskmise palgaga. Kuid see oleks vähem paindlik ja nõuaks regulaarset ülevaatamist.
Usun, et seda meedet võiks esmalt testida ajutise projektina, et hinnata, kas see saavutab soovitud tulemusi ja muudab Eesti tippspetsialistidele atraktiivsemaks.
Erisoodustuste süsteemi loogilisemaks ja õiglasemaks muutmine
Paljud ettevõtjad on kritiseerinud praegust erisoodustuste süsteemi, mida püütakse sageli erinevatel viisidel vältida. Sellise olukorra puhul ei saa loota riigieelarve olulist täitumist. On aeg muuta erisoodustuste süsteem loogilisemaks, õiglasemaks ja vähem koormavaks.
Uue süsteemi kujundamisel tuleks keskenduda hüvedele, mis parandavad töötajate tervist, motivatsiooni ja tootlikkust (nt täiendõpe, spordiklubi liikmelisus, spaa- või ujulapaketid). Praegu kehtib maksuvabastus spordiklubi kuludelt 400 euro ulatuses aastas töötaja kohta (33 eurot kuus). Kuna hinnad on märkimisväärselt tõusnud, vajab see piir uute oludega kohandamist. Näiteks maksab kuukaart Golden Clubi spordiklubisse 85 eurot, MyFitnessi täispakett 59 eurot.
Lisaks tuleks lihtsustada erisoodustuste deklareerimise protsessi ja vähendada bürokraatiat.
Minu arvates ei tohiks teatud töötajate motivatsiooniprogramme, sealhulgas toitlustamist, käsitleda kui töötaja isiklikku tulu ega maksustada seda sotsiaal- ja tulumaksuga. Näiteks võiks tööandjatele lubada kanda kontoritoitlustamise (kohv, tee, küpsised) kulud kuni 50 eurot töötaja kohta kuus maksuvabade kulude hulka.
Dividendide vaba liikumine grupi sees
Et julgustada ettevõtjaid investeerima Eesti majandusse, võiks kaaluda meedet, mis lubab dividendide maksuvaba liikumist sama grupi ettevõtete vahel tingimusel, et need reinvesteeritakse. See suurendaks ettevõtete kasvu ja innovatsiooni ning looks uusi töökohti.
Praegune kasumi maksustamine gruppide sees piirab paindlikkust ja pidurdab investeeringuid. Maksuvaba dividendide liikumine võimaldaks ettevõtetel ressursse tõhusamalt kasutada ja suurendada konkurentsivõimet.
Eesti majanduse täielikuks taaskäivitamiseks peame leidma loovaid lahendusi ning kuulama rohkem ettevõtjaid ja nende vajadusi.