Kuigi aasta lõpus on tavaks rääkida saavutustest, tahan esmalt rääkida sellest, kus Eesti pole edukas olnud. Juttu ei tule majanduslangusest, sest majandus on tsükliline ja langusele järgneb alati tõus, kirjutab riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski.
Praegu teeb mulle rohkem muret see, et minu kodumaal on üha selgemalt näha, kuidas vasakpoolsed meeleolud koguvad hoogu. See väljendub avalikus põlguses riigiinstitutsioonide, valitsuse, poliitiliste oponentide suhtes, samuti faktide, tegeliku olukorra, üldtunnustatud väärtuste ja käitumisnormide eitamises.
Üha sagedamini kõlab ettepanekuid stiilis: võtame kõik rikkailt ära ja jagame vaestele. Kas järgmine samm on anarhia ülistamine ja idee – kes on tugevam, sellel on õigus – propageerimine?
Anarhia – korra ema?
Selle suundumuse algatas mitu aastat tagasi EKRE. Me kõik mäletame, kuidas endine Keskerakonna juht Jüri Ratas oli sunnitud korduvalt vabandama skandaalsete väljaütlemiste eest, mis tulid keerulise koalitsioonipartneri suust, kuid ei kaotanud lootust teda ümber veenda.
Need lootused ei täitunud – EKRE jäi truuks oma «ideaalidele» ja nende poliitilise käitumise meetodid võtsid üle Keskerakond (kes täpselt praegu agendat dikteerib – kas Kõlvart, Madison, Toom või Tšaplõgin, jääb mulle teadmata) ja Isamaa.
Tegelikkuses seisame silmitsi olukorraga, kus opositsioon on täielikult eitanud poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset reaalsust. Parlamendidebatid on muutunud absurditeatriks, kus domineerivad manipulatsioonid, isiklikud rünnakud ja faktide moonutamine.
See väljendub ka selles, et opositsiooni esindajad ei hooli vastustest, mida nad ministritele esitatavatele küsimustele saavad. Nad edastavad valijatele nagunii intervjuudes või oma sotsiaalmeediakontodel, et Eesti majanduslangus jätkub ja valitsus ei tee midagi olukorra parandamiseks. Tulemuseks on vale pildi juurdumine inimeste teadvuses, samuti kasvav ebakindluse, lootusetuse ja abitusetunne ning viha valitsuse vastu.
Milleks seda kõike tehakse?
Kas eesmärgiks on ühiskonna destabiliseerimine, selle nõrgaks ja haavatavaks muutmine? Või lihtsalt hirmutatud ja segaduses inimeste häälte kogumine järgmistel valimistel?
Siiski puuduvad neil poliitilistel nihilistidel praegu lahendused, kuidas olukorda parandada – neil on pakkuda vaid demagoogiat ja alusetuid süüdistusi. Kindlasti vastab osa publikust sellisele retoorikale innukalt, kuid riigi juhtimiseks ei piisa ainult sõnavahust.
Kunstiakadeemia rektori otsus lõpetada koostöö Iisraeli ülikoolidega lisab meie ühiskonna lõhestamisse vaid uusi noote ja kardan väga, et sellised mõisted nagu antisemitism ja islamism saavad peagi kindlaks osaks Eesti sotsiaal-poliitilisest mosaiigist. Seda lisaks kremlimeelsete narratiivide toetajatele, kes levitavad igal võimalusel jutte venelaste ja vene keele tagakiusamisest Eestis.
Mul on tekkinud kindel tunne, et Eesti on muutunud lepitamatute ideoloogiate lahinguväljaks. Ma loodan, et see võitlus jääb vaid verbaalseks kemplemiseks riigikogu saalis, meedias ja sotsiaalmeedias.
Ühiskonna ühtekuuluvuse leidmine on praegu meie riigi peamine ülesanne. Kui me ei suuda ületada killustatust ja kokku leppida väärtustes, mis meid ühendavad, siis ei veena ei majanduskasv, ei palga- ega pensionitõus inimesi, et nad elavad jõukas riigis, millel on tulevik.
Milles sõuab Eesti õiges suunas?
Ja nüüd tahan rääkida asjadest, mis annavad mulle kindluse, et Eesti teeb kõik selleks, et majandus hakkaks kasvama ja seda tunneksid ka kõik riigi elanikud.
Esiteks, opositsiooni süüdistused, et valitsus ei võta arvesse professionaalide ja ettevõtjate arvamusi, on valed. Majandusministri Erkki Keldo algatusel loodi valitsuse juurde majanduskabinet, kuhu kuuluvad edukad Eesti ettevõtjad erinevatest valdkondadest – alates puidutööstusest kuni finantstehnoloogiateni.
Koostöös ettevõtjatega on välja töötatud majanduskasvu plaan aastaks 2025 konkreetsete meetmetega. See algatus näitab, et läbimõeldud lähenemise korral saab isegi piiratud ressursse maksimaalselt tõhusalt kasutada. Plaan keskendub soodsa ettevõtluskeskkonna loomisele.
Valitsus mõistab, et mitte tema, vaid just ettevõtjad on majanduse «mootoriks». Valitsuse ülesandeks on olla stabiilne ja usaldusväärne partner ettevõtjatele. Ettevõtjatele on äärmiselt oluline, et valitsuse tegevus oleks ettearvatav. Pärast seda, kui kõik ebapopulaarsed otsused aktsiiside ja maksude tõstmiseks on tehtud, saavad ettevõtjad oma tegevust pikaks ajaks planeerida, kartmata täiendavaid «maksuüllatusi».
Teiseks, ma tervitan valitsuse otsust vähendada bürokraatiat. Väikesed ja suured ettevõtjad on kurtnud, et regulatsioonide täitmine ja aruannete esitamine ainult pärsib nende tegevust.
Pean vajalikuks, et lisaks «regulatsiooni giljotiinile» vaadataks üle erisoodustusmaksu määr, mis praegu on tõeline peavalu ettevõtjatele. Et korraldada töötajatele ühisüritusi või tervisepäevi, peab ettevõtja maksma täiesti ülemäärase maksumäära (umbes 80 protsenti). Selle tulemusena loobuvad ettevõtjad pigem kaupadest ja teenustest, mis kuuluvad erisoodustuste kategooriasse.
Kolmandaks, oluline samm majanduse ja julgeoleku tugevdamisel on kaitsetööstuse fondi loomine mahus 100 miljonit eurot. See fond soodustab innovatiivsete lahenduste arendamist kaitsetööstuses ja tugevdab riiklikku julgeolekut. Plaan sisaldab laskemoona ja lõhkeainete tootmiseks mõeldud tööstuspargi rajamist. Projekt tagab lisaks strateegilisele sõltumatusele ka uute töökohtade loomise ja investeeringute suurenemise piirkondlikku infrastruktuuri.
Neljandaks, järgmisel aastal töötatakse välja uus ekspordistrateegia, millesse kaasatakse aktiivselt ettevõtjaid. Üheks tööriistaks saab tööstusliitude toetamine sihtturgude uurimisel ja rahvusvahelistel messidel osalemisel. Lisaks plaanitakse luua digitaalne ekspordiportaal, mis koondab kõik eksportööridele suunatud riigiteenused ühte kohta. See mitte ainult ei suurenda ettevõtjate mugavust, vaid kiirendab ka välisturgudele sisenemise protsessi.
Viiendaks, 2024. aasta lõpuks on Eesti majandus jõudnud olukorda, kus erinevad näitajad viitavad sellele, et langus on lõpuks peatunud. Mõnes majandusharus kasvavad ekspordinäitajad, tootmissektori langus on aeglustunud. Ettevõtted on turumuutustega kohanenud ja valmis oma tegevust arendama.
Minu arvates näitab valitsuse suur orienteeritus koostööle ettevõtjatega vaid seda, et Eesti on seadnud endale selge eesmärgi – viia riigi majandus uuele tasemele. Mulle meeldib eriti see, et koostatud majanduskasvu plaan pole kivisse raiutud; seda saab muutuvate olude korral kiiresti kohandada. Plaani ajakohasust hinnatakse iga kvartali järel ja vajadusel tehakse muudatusi.
Näiteks kavatsen isiklikult esitada komisjonile arutamiseks kaks ideed: erisoodustusmaksu süsteemi läbivaatamine ja sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamine (kahe keskmise palga tasemele), mis võimaldaks Eestisse meelitada kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste.
Eesti on väike riik. See on meie tugevus ja nõrkus ühtaegu. Kui suudame oma piiratud ressursse, innovaatilisust ja intellektuaalset potentsiaali tõhusalt kasutada, on meil kõik võimalused saada tugeva mängijana maailmamajanduses esile.
Võib-olla peaksime eeskuju võtma noortest Eesti ettevõtjatest (näiteks Bolt), kes oma kogemusega on tõestanud, et see on võimalik.