Ühelt poolt tundub igati ahvatlev võtta raha ära nendelt, kellel seda on. Ning tõepoolest, ühekordse või ajutise aktsioonina annab samal põhimõttel välja pakutud pangamaks tõenäoliselt kiire tulemuse. Kuid pikemas perspektiivis toob selline otsus negatiivseid tagajärgi, mis mõjutavad mitte ainult riigieelarvet ja majandust tervikuna, vaid ka tavalisi inimesi, kes on sellele kõige haavatavamad.
Keskerakonna pakutud pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise plaan on napisõnaline, pealiskaudne ega sisalda tõsiseltvõetavaid analüüse. Paratamatult tekib tunne, et see on loodud populistliku eesmärgiga – paljudele inimestele kindlasti meeldib lihtne ja arusaadav robinhoodilik idee – võtta raha rikkuritelt ja jagada vaestele.
Tahan rõhutada asjaolu, et Eestis juba kehtib pangamaks. Pankade kasvanud kasumid toovad riigieelarvesse üle 641 miljoni rohkem tulu kui varasemal viiel aastal.
Pangandus on meil ainus ettevõtlussektor, kus kehtib nii-öelda klassikaline tulumaks ehk erinevalt teistest Eestis tegutsevatest ettevõtetest peavad pangad oma kasumilt tulumaksu maksma, sõltumata sellest, kas nad maksavad dividende või mitte.
Kuni 2024. aasta lõpuni oli pankade avansilise tulumaksu suurus 14% ning alates 2025. aastast on see 18%. Lisaks tuleb sarnaselt kõigile teistele ettevõtetele tasuda dividendide maksmisel tulumaks, mis alates 2025. aastast on tõusnud 22%ni.
Aastatel 2018–2022 laekus riigieelarvesse nii avansiliselt tulumaksult kui ka pankade jaotatud kasumilt 285 miljonit eurot. Aastatel 2023–2028 on riigieelarvesse prognoositud laekumised kokku 926 miljonit. See sisaldab nii pankade avansilist tulumaksu, dividendidelt makstavat tulumaksu kui ka üle-eelmise aasta sügisel pankadega tehtud kokkuleppe kohaselt täiendavate erakorraliste dividendide võtmise kokkulepet, mille tulemusel laekub riigieelarvesse 120 miljonit euro ulatuses täiendavat tulumaksu.
Eestis oleks pangamaks löönud kõige tugevamalt kohalikke pankasid nagu LHV, Coop Pank, Bigbank või Inbank, kes vajavad kasvuks kapitali ning pakuvad konkurentsi suurimatele pankadele ja/või mõnes kitsamas turusegmendis. Pangamaksuga nende kasvuvõime kärpimine vähendanuks konkurentsi ja tähendanuks kõrgemaid laenu- ja madalamaid hoiuseintresse. Teisisõnu olnuks see halb valik nii inimestele kui majandusele.
Erinevalt Leedust ja mitmetest teistest Euroopa riikidest, kes kehtestasid ajutise pangamaksu, on meie pankade avansiline tulumaks püsiv ja aitab katta riigi kulutusi, sh kaitsekulusid.
Mainitud on ka Leedut, kes kehtestas ajutise pangamaksu. On juba kuulda ka seal kõlavaid arutelusid sellest, kuidas pangamaksu võiks pikendada, kuna ajutine ettevõtmine ei suutnud märkimisväärselt parandada majandusolukorda ja eelarveseisu. Lisaks on juba praegu võimalik täheldada ka ajutise maksu negatiivseid tagajärgi.
Näiteks, 2024. aastal oli täheldatud fintechi ettevõtete äravoolu Leedust, kelle jaoks ettevõtluskeskkond on muutunud ebasoodsaks pangamaksu kehtestamise tõttu. Dealroom.co andmetel kukkusid 2023. aastal riskikapitalifondide investeeringud Leedu fintech-ettevõtetesse aastatagusega võrreldes kolinal – 222 miljonilt 7 miljonile. Negatiivne mõju saab olema laiapindne ja pikaajaline.
Teiseks, SEB hiljutine otsus ühendada kolm Balti tütarpanka ja koondada Balti äri juhtimine ühte ettevõttesse peakontoriga Tallinnas ja filiaalidega Lätis-Leedus ei ole juhuslik, vaid riikide poliitilistest valikutest mõjutatud tulemus, milles peegeldub ka pangamaks ja Eestis selle puudumine. Veelgi enam, on laenutooteid, mida Eestis pakutakse, aga Leedus enam mitte.
Kolmandaks, pankade ajutise maksu kehtestamine andis halva signaali ettevõtluskeskkonnale. Sisuliselt tähendab see seda, et iga teine sektor, mis teenib raha, võib olla järgmine, kelle suhtes võib rakendada ajutist maksu. Ettevõtjate jaoks on eriti oluline stabiilne keskkond ja ettearvatud maksupoliitika.
See etteheide, et Vabariigi Valitsuse majanduspoliitika on ebaõnnestunud, ei vasta tegelikult tõele. Seda kinnitavad ka viimased trendid meie majanduses, mis viitavad tõusutrendile.
Toon ühe näite sellest, kuidas välismaised ettevõtted ei lahku Eestist, vaid tegutsevad edukalt edasi. Näiteks Ericsson jätkab Eestis tegutsemist hoolimata vähenenud arendusplaanidest. Lisaks on Kanada investorid lõpetamas magnetitehase ehitust Narvas. Tehas, millel on strateegiline tähtsus kogu Euroopale. Energeetika toob samuti uusi välisinvesteeringuid. Need finantsinvestorid, kes viitavad meie geopoliitilisele asukohale, esindavad pigem oportunistlikku kui strateegilist huvi ning ilmselt nad ei kavatsenudki Eesti majandusse investeerida.
Pangamaks ei teeni tegelikkuses Eesti inimeste huve ning ilma põhjaliku analüüsita jätab ettepanek mulje keskerakondlikust poliitshow‘st, mitte tõsiseltvõetavast plaanist riigirahandust parandada.