Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liikmed saatsid Tallinna ja Maardu juhtidele päringu, paludes esitada kõik lepingud, mis on aastatel 2011–2025 sõlmitud Oleg Bessedini ja teiste isikutega, keda Kaitsepolitsei aastaaruandes on maininud Eesti-vastase tegevuse kontekstis. Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe, Keskerakonna liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti reaktsioon oli üllatav, kirjutab riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski.
Nagu saadetud päringust selgub, on Bessedin alates 2010. aastast mainitud Kaitsepolitsei aruannetes kui isik, kes on seotud Eesti-vastase propaganda ja destabiliseerivate operatsioonidega. Sellest hoolimata on Tallinn maksnud talle ja tema pereliikmetele üle 800 000 euro. On ka teada, et Bessedini perefirmalt on ostnud teenuseid Maardu linnavalitsus. Seega erikomisjoni liikmete tegevus on täiesti põhjendatud ja teenib ühiskonna huve, kuna Bessedinit kahtlustatakse Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses ja rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises.
Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe, Keskerakonna liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti reaktsioon, oli üllatav. Kovalenko-Kõlvart teatas, et probleemiks oli see, et päring oli saadetud tema selja taga ja ta soovib võtta asja uurimise enda kätte, kaasata kõiki komisjoni liikmeid (hetkel ei toetanud päringut ainult Keskerakonna ja Isamaa esindajad) ega kavatse lubada üksikutel komisjoni liikmetel iseseisvalt uurimist läbi viia.
Ausalt öeldes on mul raske ette kujutada, kuidas Kovalenko-Kõlvart, olles ise Keskerakonna liige ja endise linnapea Kõlvarti abikaasa, suudaks läbi viia erapooletut uurimist. Siin on selgelt olemas isiklike ja parteiliste huvide konflikt.
Teine aspekt, kuidas täpsemalt plaanib ta mitte lubada iseseisvalt uurimist läbi viia, ehk siis – takistada esitada päringuid? Iga Riigikogu liige on oma mandaadi teostamisel vaba ning võib teha seda, mida peab vajalikuks ja õigeks oma valijate huvide esindamiseks ja kaitsmiseks.
Kelle kannatused on suuremad?
Mõistagi Bessedini kinnipidamine ja talle esitatud kahtlused on äärmiselt ebamugavad ja valusad Keskerakonna jaoks, eelkõige Tallinna ja Maardu esindajatele. Ja veelgi valusamad on need Isamaa jaoks, kes on alati rõhutanud eestimeelsuse ja eestikeelsuse printsiipi linna juhtimisel. Nüüd seisavad nad silmitsi olukorraga, kui Keskerakonna ja Isamaa koalitsiooni loomisel peavad nad linna juhtima koostöös partneriga, kes on aastaid teinud koostööd Bessediniga ega näinud probleemi viimse hetkeni.
Ma mäletan, kuidas Riina Solman oli raevus sotside otsuse üle nimetada Julianna Jurtšenko Lasnamäe vanemaks, kuna viimane oli kirjutanud kriitilise artikli eestikeelsele haridusele ülemineku teemal. Solman ütles siis, et südametunnistus ei muutu nipsust, Jurtšenko saadab valesid signaale ja et küsimusi on rohkem kui vastuseid jne.
Ja mis siis nüüd? Näib, et venemeelsus pole enam Isamaa jaoks probleem. Pole enam küsimusi ega nördimust, kui tuleb hakata linna juhtima koos Keskerakonna volinikega, kes on olnud kõigi „vene küsimuste“ valvurid. Tegelikult on Aleksandr Tšaplõginil ja Sergei Ptsjolkinil Lasnamäel oluliselt suurem mõju kui Jurtšenkol – vaadake juba ainuüksi numbreid: Tšaplõgin 2232 häält, Ptsjolkin 283, Jurtšenko 193. Uus volikogu liige Grigori-Kazimir Seliverstov (299 häält) haldas veel hiljuti Bessedini Facebooki lehte.
Rääkimata sellest, et Bessedin tegi varjatud valimisreklaami Kõlvartile ja Toomile, ning temaga seotud ettevõte osutab siiani teenuseid Maardu linnaosavalitsusele. Kõlvart ei näe selles mingit probleemi, ta väidab, et juriidiliselt oli kõik korrektne ja seaduslik. Seda enam, keskerakondlased üritavad iga hinnaga avalikkuse tähelepanu ümber suunama, süüdistada teisi ja veenda kõiki selles, et „Kui Keskerakond Bessediniga koostööd tegi, ei olnud teda milleski sellises kahtustatud“.
Ma arvan, et sellisel käitumisel ja probleemi eitamisel on ka oma hind. Jätkates samas vaimus, nii Keskerakond kui ka Isamaa näitavad, et väärtused ega varem räägitud jutt enam ei loe – kõige olulisem on see, et kahe peale on lihtsam kokku leppida ja ametikohti jagada.
Ning vaatamata sellele, et Keskerakonnal on Tallinnas rohkem mandaate, muutub ta automaatselt nõrgemaks ja haavatavamaks partneriks, keda on lihtne survestada. Võibolla just see meeldibki Isamaale – nad saavad nüüd kehtestada oma reegleid! Kas sellest võidab Tallinna elanik? Vaevalt.