Eesti peab oma põhiseaduse kuulikindlaks tegema! Venemaa kodanikud on valimistel näidanud, kelle poolt nad on, kirjutab riigikogu liige Margit Sutrop.
Kolmapäeval, 26. märtsil on riigikogus tulemas väga kaalukas hääletus, mis määrab Eesti tuleviku. Kavas on Eesti Vabariigi põhiseadust muuta nii, et tulevikus saavad kohalike omavalitsuste valimisel osaleda ainult Eesti Vabariigi kodanikud ja siin elavad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud.
Isamaa, Eesti 200, EKRE ja Reformierakonna fraktsioonid ning mitmed nn aknaalused saadikud on lubanud seda põhiseaduse muudatust toetada ning kutsunud ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Keskerakonna saadikuid poolt hääletama. Mina olen vähemalt sotsiaaldemokraatide osas küll optimistlik, et paljud neist hääletavad kolmapäeval ikka oma südametunnistuse järgi, isegi kui partei juhtkond käsib mõelda venelaste häälte kogumisele valimistel.
Mäletan, et kui ma läksin riigikokku, pani mu õpetaja, professor Marju Lauristin mulle südamele, et ma parlamendis lähtuksin alati oma südametunnistusest. Usun, et sama soovituse on sotsiaaldemokraatide vaimne ema andnud ka oma erakonnakaaslastele.
Raske on ette kujutada, kuidas need, kes põhiseaduse muudatusele vastu hääletavad, saavad eesti valijatele pärast silma vaadata. Kuidas nad vastavad nende küsimusele, miks nad soovivad säilitada olukorra, kus Vene agressorriigi kodanikud saavad korraga valida Putinit ja samas volikogude kaudu valida Eesti Vabariigi presidenti.
Venemaa kodanikke oli Eestis 2024. aastal 79 332, Valgevene kodanikke 3035. Nn halli passi omanikke ehk määratlemata kodakondsusega isikuid oli 60 507. See on suur hulk inimesi ja nende osalus valimistel mõjutab väga oluliselt Eesti julgeolekut.
Põhiseaduse valimisõigust puudutava muudatuse arutelu on olnud väga pikk ja konarlik teekond. Enne tähtsat hääletust oleks hea meelde tuletada, miks vastuargumendid ei päädi. Väga kasulik lugemismaterjal on värske Sisekaitseakadeemia raport: Jüri Saar, Erkki Koort, Ruth Annus „Valimisõigus ja kodakondsus Eestis: julgeolekupoliitiline taust, probleemid ja valikud“ (2025).
Allpool väike spikker neile, kes kahtlevad, kas on hea mõte võtta põhiseaduse muudatusega Vene Föderatsiooni, Valgevene kodanikelt ja määratlemata kodakondsusega isikutelt õigus osaleda meie kohalike volikogude valimistel.
Esimene argument: Kohalikel valimistel osalemine ei oma kuigi suurt mõju, sest volikogud tegelevad vaid kohalike asjadega.
Vastuargument: Eestis on omavalitsusi, kus Vene kodanike osakaal on pea kolmandik (Sillamäel 40%, Narvas 30%). Kõige rohkem Vene kodanikke elab Tallinnas (32 030), järgnevad Narva (17 927), Kohtla-Järve (7335), Sillamäe (4740) ja Maardu (2306). Kui Vene Föderatsiooni kodanikud saavad osaleda kohalike omavalitsuste valimistel, siis nad mõjutavad seda, milline on volikogu koosseis, linna- või vallavalitsus ja selle otsused.
Kohalikud volikogud vastutavad küll kohaliku elu korraldamise eest, aga mitmetel kohalikel asjadel on väga suur tähtsus kogu riigi julgeolekule. Oleme aastaid näinud, kuidas venemeelsed volikogud on töötanud vastu eestikeelsele haridusele üleminekule. Kui Eesti Vabariigi presidendi valimine läheb suurele ringile, n-ö põllule, kus osalevad ka KOVide esindajad, siis saavad Vene Föderatsiooni kodanikud kaudselt mõjutada ka Eesti Vabariigi presidendi kui riigikaitse kõrgeima juhi valimist.
Vähem on teadvustatud, et Eestis vastutavad kohalikud volikogud ka sõjaväelise mobilisatsiooni korraldamise, elanikkonnakaitse ja vajalike teenuste tagamise eest. Kui volikogudes domineerivad „venemaailmlased“, siis võib ette ennustada, et nad hakkavad sõja olukorras takistama eestlaste mobilisatsiooni ja elanikkonnakaitse korraldamist.
Sisekaitseakadeemia raportis (2025) on hästi selgitatud: „Vene maailmal on üks keskus, üks usk, üks liider, kuid sarnaselt islami ummale (moslemi usklike kogukond-MS) pole Vene maailmal füüsilisi piire. Vene maailm on seal, kus elab teatav kriitiline hulk venemaailmlasi, keda on võimalik mobiliseerida. See võib olla linnaosa New Yorgis (Brighton Beach), Londongradis, nagu seda linna kutsutakse Venemaal, Saksamaa 3,5 miljonit venelast, kellel tuvastati saksa juured. Vene maailm eitab teiste maailmade olemasolu kohas, mida peetakse omaks. Vene maailma rituaalid, ükskõik kus need ka ei toimu, seavad kõik eesmärgiks mobiliseerumise. Näiteks võib tuua Suure Isamaasõja võidu ülistamise: Surematu polgu marss, Georgi lintide avalik eksponeerimine, kleebised autodel (nt „Na Berlin“) jms. (Sisekaitseakadeemia Raport 2025, lk 22).“
Venemaailmlane võib muidugi olla ka Eesti Vabariigi kodanik, kes oma hinges tunneb kokkukuuluvust pigem Vene Maailmaga. Aga vähemalt ei saa Venemaa talt nõuda lojaalsust.
Teine argument. Mittekodanike osalemine kohalikel valimistel on olnud tagasihoidlik ja seetõttu nad ei mõjuta oluliselt valimistulemusi.
Vastuargument: Oleme näinud, et piirkondades, kus on palju Venemaa kodanikke ja kodakondsuseta isikuid, ajavad mitmed erakonnad just venekeelsele valijaskonnale meelepärast poliitikat, et tagada nende häältega enda võimul püsimine. Kui Vene kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud ei saaks hääletada, oleksid kõik erakonnad näoga Eesti kodakondsusega valijate poole.
Venemaa kodanike ja kodakondsuseta isikute valimisaktiivsust kuidagi väikseks pidada. Riigi valimisteenistuse (2025) andmetel oli 2021. aastal kohalike volikogude valimistel nimekirjas 70 446 Venemaa kodanikku, kellest hääletas 29 959 (42,5%). Valgevene kodanikke oli nimekirjas 1067, neist hääletas 528 (49,5%) ning määratlemata kodakondsusega valijaid oli nimekirjas 62 585, neist hääletas 24 801 (39,6%). Nii võib öelda, et mittekodanike valimisaktiivsus oli vaid veidi väiksem kui üldine valimisaktiivsus (54,7%).
Kolmas argument. Valimisõiguse ära võtmine on diskrimineerimine.
Vastuargument. Valimistel osalemine on privileeg. Euroopas on suhteliselt vähe riike, kus kolmandate välisriikide kodanikel lubatakse osaleda kohalikel valimistel. Sellisteks maadeks, kus lisaks Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele saavad ka kolmandate välisriikide kodanikud munitsipaalvalimistel hääletada, on Iirimaa, Rootsi, Taani, Norra ja Holland. Kõigis neis riikides kehtib minimaalse paiksuse nõue, kolmest kümne aastani.
Neljas argument. Valimisõiguse äravõtmisega tõukame Vene kodanikke ja hallipassiomanikke Eesti riigist eemale.
Vastuargument. Tegelikkuses on kõik risti vastupidine. Peame näitama, et Eesti kodakondsus on oluline ja vajalik tingimus Eesti elus osalemiseks. Eesti kodanikuks saamine on suur privileeg, selle saamiseks tuleb vaeva näha ning sooritada kodakondsuse eksam. Soodustades eesti keele omandamist, lojaalsust ja kodakondsuse omandamist, seome me inimesi Eesti riigiga.
Hea tõetus selle kohta on see, et naaberriigis Lätis, kus taasiseseisvumisel ei antud mittekodanikele valimisõigust, elab praegu Eestiga võrreldes oluliselt vähem Vene riigi kodanikke, kuigi venekeelsete inimeste hulk on Lätis palju suurem kui Eestis. Kokku elas 2023. aasta alguses Lätis 37 906 Vene kodanikku, samal ajal kui Eestis elas 81 036 Vene kodanikku.
Hea uudis on see, et viimasel ajal on Eestis oluliselt suurenenud huvi eesti keele omandamise ja kodakondsuseksami sooritamise vastu. 01.01.2024 kuni 07.11.2024 seisuga esitati 934 Eesti kodakondsuse saamise taotlust, nendest 347 olid Vene Föderatsiooni kodanikud, 349 määratlemata kodakondsusega isikud ja 85 Ukraina kodanikud. Samal perioodil sai kodakondsuse 598 isikut, kellest endisi Vene Föderatsiooni kodanikke oli 147, määratlemata kodakondsusega isikuid 320 ja Ukraina kodanikke 12.
Viies argument: Vene kodanikud ei saa Eesti kodakondsust omandada, sest Vene Föderatsioon ei vabasta inimesi oma kodakondsusest.
Vastuargument. See oli tõesti mõnda aega nii, aga praegu see enam nii ei ole. Venemaal jõustus eelmise aasta sügisel uus kodakondsuse seadus ja selle rakendamisega oli raskusi. Samuti oli tööjõupuudus saatkonnas. Politsei- ja piirivalveameti kinnitusel tuleb Vene kodakondsuse vabastuse tõendeid jälle ilusti kogu aeg. Nii ei saa keegi öelda, et tal pole võimalik Vene kodakondsusest loobuda. Tegemist on ikkagi selgelt lojaalsusvalikuga.
Venemaa kodanikud on valimistel näidanud, kelle poolt nad on. Venemaa saatkonna andmetel osales 2018. aastal Venemaa presidendi valimistel Eestis ligi 83 000 valimisõiguslikust Venemaa kodanikust 28 077, kusjuures 94% neist hääletas Putini poolt (ERR, 2018). 2024. aastal osales Venemaa presidendi valimistel üle 10 korra vähem Vene kodanikke. Neist 75% toetas väidetavalt jätkuvalt Putinit (Postimees, 2024).
Kokkuvõtteks
Julgeolekuolukord on peale 24. veebruari 2022 totaalselt muutunud. Olukorras, kus Vene Föderatsioon hävitab Ukraina iseseisvat riiki, pommitab haiglaid ja koole, korraldab meie vastu hübriidsõda ja luurehinnangute [1] järgi võib Eestit mõne aasta pärast rünnata, peab Eesti riik tegema oma põhiseaduse kuulikindlaks. Ma ei kujuta ette, kuidas saaksid Eestist hoolivad saadikud praeguses julgeolukorras mitte anda oma häält EV põhiseaduse muutmise poolt.
Allikad: