Kui TI-Hüpe (lühend TI tähistab tehisintellekti) sügisel Eesti gümnaasiumidesse jõuab, on meie õpilased ja õpetajad tehisintellekti võimalused juba avastanud. Paljud õpilased ja õpetajad kasutavad igapäevaselt ChatGPT-d või mõne teise suurtel keelemudelitel põhineva TI rakenduse abi. Tehisintellekti eetilise kasutamise teema koolis on seni jäänud tähelepanuta, kirjutab riigikogu liige Margit Sutrop.
Rahvusvahelises kirjanduses kohtab kahte sorti lähenemist. Ühed arvavad, et TI kasutamine koolis on nagu dopingu tarvitamine ja selle kasutamine tuleb keelata, sest selle tarvitamine loob tarvitajale eelise ja lisaks veel tekitab sõltuvuse. Noor inimene peaks ikkagi õppima oma peaga mõtlema ja ise oma mõtteid väljendama.
Teised arvavad, et TI on tulnud, et jääda ja kuna selle kasutusvõimalused üha laienevad, tuleb koolis selle kasutust ka harjutada. Keelamine ei aita midagi, vaid ainult süvendab soovi petta. Muutuma peab hoopis õpetamine. Rõhk peab olema kriitilise mõtlemise arendamisel ja info töötlemisel.
Õpilased peavad õppima kasutama TI abi, aga nad peavad teadma, et vastutus teksti eest jääb ikka inimesele ja TI genereeritud vastustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest seal võib esineda faktivigu või väljamõeldisi, stiil võib olla paljusõnaline või mõte moonutatud. Õpetada tuleb ka promptimist – käskluste andmist TI-le, TI antud vastuste võrdlemist ja kontrollimist. Mulle on sümpaatne, et Eesti on valinud teise tee. Keelamise asemel läheme seda teed, et näeme TI-s abimeest.
Mis on TI-Hüpe?
Tiigrihüpe hariduses on toonud Eestile maailmas tuntust. Nüüd valmistume TI-hüppeks – tehisaru õpirakenduste viimiseks õpetajate ja õpilasteni. Vabariigi aastapäeval presidendi välja käidud mõte TI-hüppest on hakanud idanema ja võrseid ajama. Loodud on sihtasutus TI-Hüpe1, mis juhib tehisintellekti jõudmist haridusse. Käivad läbirääkimised erinevate rahvusvaheliste ettevõtetega.
Varsti selgub, kellest saab Eesti riigi partner: OpenAI või Microsoft. Eesmärk on juba sel sügisel anda 20 000 gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilasele ja 3000 õpetajale vaba juurdepääs mõnele suurele keelelise tehisintellekti mudelile. Järgneval kahel aastal lisandub veel üks aastakäik gümnasiste – 10 000 õpilast, 28 000 kutseõppurit ja nende 5000 õpetajat.
Kuidas see koolis tööle hakkab? Õpetajate koolitamisega alustatakse augustis. Keeleteadlased ja eesti keele õpetajad Ilona Tragel ja Helen Hint on juba hoiatanud, et TI-hüppe edu sõltub esmajoones sellest, kui hästi suudetakse kaasata õpetajad.
Ilona Targel ja Helen Hint näitavad oma artiklis „TI-hüpe üle õpetajate“ (ERR 05.03.2025)2, et tehisaru kasutamine õppetöös eeldab ka õppe-eesmärkide ja õppekavade kooskõlastamist TI-hüppega. Mis on need pädevused, mida me tahame õpilastes arendada? Kuidas neid arendada? Kus aines? Kuidas nende omandamist hinnata? Millised hakkavad nägema välja eksamid, mis mõõdavad tehisaru kasutamisega harjunud õpilaste tulemusi?
Milliseid pädevusi nõuab uus olukord õpetajalt, kes peab andma õpilastele selliseid ülesandeid, mida tehisaru tema eest lihtsalt ära ei teeks vaid mille lahendamiseks ta tehisaru targalt ja läbipaistvalt (loe: ausalt seda tunnistades) kasutaks.
TI rakenduse kasutamisel haridussüsteemis on vaja kokku leppida, mis on see asi, mida õpilane peab ise tegema, mida ta võib teha TI abil või osalusel ja milleks ta TI-d ei või kasutada. Samuti tuleb kokku leppida, kuidas õpilane TI abi või osalust peab esitatud töödes deklareerima. Olgu öeldud, et piir lubatu, soositu ja keelatu vahel on ebamäärane ja võib tehnoloogia arenedes nihkuda.
Eesmärgiks peaks olema TI tark ja eetiline kasutus
Olen ise ChatGPT tasuliste vormide igapäevane kasutaja ja ei suuda ära imestada, kui palju see kirjutava inimese elu lihtsamaks teeb. Väga põneva analüüsi TI eetilise kasutuse kohta leiab värskest artiklist peakirjaga „Akadeemiline kirjutamine TI toel. Soovitused eetiliseks kasutamiseks“3. Autorid leiavad, et TI rakendused pakuvad akadeemilise teksti koostamisel mitmekesist kirjutamistuge: nad aitavad saada üle tühja lehe kartusest, aitavad teha ideekorjet, struktureerida mõtteid, tekste tõlkida, lühendada, grammatiliselt õigesti kirjutada. Need on kõik eetiliselt lubatud kasutused.
Lubamatu kasutus on see, kui lased teksti või selle osad TI-l ära kirjutada ja esitad selle enda oma pähe. Hiljuti ilmunud ülevaateartiklis Liu et al (2025)4, mis analüüsis 327 dokumenti, mis räägivad ChatGPT rakendamisest akadeemilises kirjutamises, tõdes, et TI kasutuse puhul on probleeme nii autorsusega, andmetöötluse kui kallutatusega.
Praegu on siiski võimalik veel aimata, et autor pole teksti ise koostanud. Samas seda tõestada on raske. Siiski näeme, et TI-genereeritud tekst ei vasta akadeemilise teksti kvaliteedikriteeriumidele: uut mõtet on vähe, tekstis võib esineda faktivigu ja väljamõeldisi, viited võivad olla suvalised.
Eesti ja inglise keeles on suurtel keelemudelitel põhinevatel TI rakendustel erinev võimekus, kuna võimekus sõltub sellest, kui palju treeningandmeid on TI arendamisel kasutada. Tasuta ja tasuliste versioonide võimekus on väga erinev. Aga need kõik arenevad hämmastava kiirusega ja muutuvad üha paremaks. Nii et see, mida eile TI kohta õppisid, võib homme juba olla vananenud.
Rahvusvahelises kirjanduses väljendatakse arvamust, et genereeritud TI levikul suureneb plagiaadi oht ja õpetajatel muutub järjest raskemaks tuvastada, kas või kui suures mahus on õpilane teksti ise kirjutanud või ülesande ise lahendanud. Eksperdid hoiatavad akadeemilise ebaaususe plahvatusliku kasvu eest.
Mureks on nii plagiaadi vanad kui uued vormid: kirjaliku teksti produtseerimine TI abiga ja selle esitamine enda tööna; kellegi teise teksti ümberkirjutamine või tõlkimine ja parafraseerimine nii, et algallikas poleks äratuntav; kokkuvõtete koostamine teiste töödest ja nende esitamine enda originaalpanusena; eksamitööde või kodutööde küsimustele vastamise usaldamine TI-le ja selle esitamine ilma muudatusteta. Räägitakse ka tahtmatust plagiaadist, kui TI genereeritud tekst võtta üle oma töösse ja see sisaldab väljendeid või terveid lauseid või lõike, mida treeningandmetes on kasutatud. Aga need on pärit kellegi teise tekstist, mille autorit TI ei avalda.
Mida teha?
Olen nõus president Alar Karise üleskutsega: „Õpime tehisintellekti mitte kõige rohkem, vaid kõige targemalt kasutama.“5 Aga lisaks targale kasutusele peame tehisintellekti kasutama ka ausalt ja eetiliselt. Tehisintellekti kasutusega seotud eetilistest riskidest on Eestis veel vähe räägitud. Enne, kui tiiger hüppab kooli, peame teadma, mis on ohud ja sõlmima kokkuleppe, milline kasutus on lubatud ja milline keelatud ning kuidas tehisaru kasutusest peab teavitama. Kahjuks ei leidnud ma TI-Hüppe kodulehelt ühtki viidet sellele, et keegi sellise kokkuleppe peale mõtleks. Ka üheski õpetajatele mõeldud koolitusprogrammis ei olnud kavas rääkida tehisaru kasutuselevõtuga seotud eetilistest riskidest ja ohtudest.
Selleks, et TI-d targalt ja eetiliselt kasutada, on vaja haridussüsteemi kaudu kasvatada TI kasutajat: esiteks peab TI kasutaja olema tark ja autonoomne: ta peab suutma mõelda oma peaga, seadma eesmärke ja oskama nende poole liikuda; teiseks peab ta olema moraalne, kes kohustab end TI-d eetiliselt kasutama ning austab kokkulepitud norme ning kolmandaks peab ta olema loov ja ettevõtlik, kes tunneb TI võimalusi ja oskab neid ära kasutada heade eesmärkide saavutamiseks.
Kui teame, mida me TI kasutajalt ootame, siis teame ka, millele me hariduses rõhku peame panema ja milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi me peame noortes kasvatama. TI on nagu nuga, mida saab kasutada nii lõikamiseks kui tapmiseks. Küsimus on kasutajas.
Eestlastele on omane suur teadususk ja tehnoloogiaoptimism. Kui keegi autoriteet lubab, et mingi tehnoloogilise uuenduse või teadusarendusega saame maailmakaardile, siis see leiab meie rahva hulgas kindlasti toetajaid.
Ka mulle meeldivad suured eesmärgid ja julged ettevõtmised, aga mulle meeldib ka see, kui me uusi algatusi kavandades kaardistame ka võimalikud ohud ja karid. Ilma seda tegemata on suur risk ajada meie hariduslaev karile. Vaja on tuua kokku tehisintellekti uurijad, arendajad ja rakendajad, eetikud, kasvatusteadlased, keeleteadlased ja õpetajad, üksteist kuulata ja koos tegutseda ühise eesmärgi nimel.
Kasutatud allikad:
[3] Cheng, A., Calhoun, A. & Reedy, G. Artificial intelligence-assisted academic writing: recommendations for ethical use. Adv Simul 10, 22 (2025). https://doi.org/10.1186/s41077-025-00350-6
[4] Liu et al, Arq. Bras. Oftalmol. 88 (3), 2025. DOI:10.5935/0004-2749.2024-0269