Töölepinguseaduse eelnõu on kooskõlastusringil.
Kehtiv seadus on pärit ajast, mil tooni andsid suurettevõtted. Tänane majandusstruktuur näitab aga, et 88,2% Eesti ettevõtteist on alla kümne töötajaga väikefirmad, kus töötab 46,7% kogu töötajaskonnast. Oleme alati tundnud uhkust, et Eesti majandus suudab nobedalt ja edukalt reageerida muutustele. Tõenäoline on, et 1992. aastast kehtiv töölepinguseadus saab meie reageerimistüürile takistuseks.
Minu eakaaslastele on mällu sööbinud fotod 4. klassi ajalooõpikust (teate küll, see Hillar Palametsa oma): töölised tööbörsil, kulakud on perekonna tänavale tõstnud. Ehk oleks aeg need pildid raamatusse jättagi. On ju selge, et kui ettevõte tahab praegu edukas olla, ei saa ta töötajatega käituda nagu tegelane Charles Dickensi või tema kaasaegsete raamatust.
Iga ettevõtte suurim vara on motiveeritud ja pühendunud töötajad. Nendeta pole võimalik teha head tööd, saavutada eesmärke ega areneda. Ettevõtja tahab ju tegutseda ka kolme ja viie aasta pärast. Üksi pole see võimalik. Kaadrivoolavus pole kellegi soov, pealegi on see väga kulukas. Uue töötaja väljaõpetamine nõuab aega. Koondamine võetakse ette ainult siis, kui vajadus tööd ümber korraldada on vältimatu. Puhtast õelusest koondamine ei anna tunnistust adekvaatselt mõtlevast ja käituvast firmajuhist.
Eelnõud lugedes näete, et ette on nähtud mitmeid võimalusi kasvatada töötaja turvatunnet. Näiteks innustab eelnõu töötajat end üha rohkem täiendama ning kohustab tööandjat andma selleks võimaluse. Oma oskusi arendav töötaja on tööturul edukam. Tööandja peab olema valmis pakkuma paremaid tingimusi, et töötaja oma oskustega teise tööandja juurde ei jalutaks.
Enim kõneainet on tekitanud koondamishüvitisega seotu. Arusaadav on inimeste mure koondamise üle, sest see on ebamugav ning psüühiliselt raske olukord. Eelnõu pakub välja muudatuse vähendada koondamishüvitise suurust ühe kuu keskmise palgani. See on miinimum, millest viletsamate tingimuste kehtestamine on välistatud. Pooled võivad aga omavahel kokku leppida palju paremates tingimustes.
Vaatame sotsiaalse turvalisuse kantsi Rootsit. Koondamishüvitised ei ole seal seaduses kirjas, vaid ametiühingute ja tööandjate vahel kollektiivlepingus kokku lepitud. Oluline on mõista, et lisaks palgale on läbirääkimiste objekt ka pikem puhkus, pikem koondamishüvitis, koolitusvõimalused jm. Nõustun Eiki Nestoriga, et siinkohal võiksid ka meie ametiühingud töötajaile suuremaks toeks olla.
Muutusi toetab täienev sotsiaalkindlustussüsteem. Tõuseb töötuskindlustushüvitise suurus, laieneb töötutoetuse saajate ring. Tööturu paindlikumaks muutumisel on ülioluline, et ümber- ja täiendõppe võimalused oleksid paremad. Sellele juhtis tähelepanu ka president Ilves. See süsteem on olemas. Valitsus on kiitnud heaks elukestva õppe strateegia muudatused. Koolitustel osalemine on kättesaadavam töötajaile, kes omal algatusel end koolitada soovivad. Tööturuamet pakub töötule tema oskustest ja vajadustest lähtuvat nõustamis- ja koolitusteenust. Uute väljakutsete otsijaile pakub amet karjäärinõustamist täiesti tasuta.
Kooskõlastusringil olev eelnõu on töödokument, kuhu on kogutud kokkusaamistest lähtunud mõtted. Nüüd on eelnõu avalikkuse ees ja alanud on arutelude aeg. Loodan, et huvilised tutvuvad sellega e-õiguses või portaalis www.osale.ee ja teevad asjalikke ettepanekuid. Meie eesmärk on saada Eestile parim töölepinguseadus.