Eile tähistas kogu maailm tubakavaba päeva. Järgmisel teisipäeval jõustub Eestis tubakaseaduse säte, mis keelab suitsetamise toitlustuskohtades – restoranides, kohvikutes, baarides.
Virumaa Teataja, 01.06.2007
Eile tähistas kogu maailm tubakavaba päeva. Järgmisel teisipäeval jõustub Eestis tubakaseaduse säte, mis keelab suitsetamise toitlustuskohtades – restoranides, kohvikutes, baarides. Erandina võib suitsu teha toitlustusettevõttesse ehitatud suitsetamiseks ettenähtud ruumis.
Mõistagi see suitsetajale ei meeldi, kuid enamikule meist on see oluliseks sammuks tervislikuma elukeskkonna kujundamisel.
Pealesurutud valik
Vabadus tähendab ka inimese vabadust käituda ebatervislikult, kuid seda vaid teatud piirini. Kui tugitoolisportlane jätab oma tervise parandamata või kolesteroolimanustaja rikub oma veresooned, on see kurb, kuid siiski rangelt isiklikult tehtud tegu ja oma möönduse tagajärg. Suitsetamise eripära on aga selles, et ei rikuta mitte ainult enda, vaid paljude kaaskodanike tervist ja heaolu.
On kujunenud olukord, kus üksi nurgas istuv suitsetaja saab seda, mida ta soovib – suitsu -, aga inimene, kellele see ei meeldi, jääb talle õigusega kuuluvast puhtast õhust ilma. Seega oli valik lihtne: kas teha avalikesse kohtadesse erandina ruumid, kus on sees puhas õhk, või vastupidi – eraldada ruumid neile, kes soovivad kopsu tõmmata suitsu. Valisime viimase võimaluse.
2006. aastal avaldatud üleeuroopalisest uuringust selgus, et igal aastal sureb Euroopas passiivse suitsetamise tõttu enam kui 19 000 mittesuitsetavat täiskasvanut. Neist 16 000 puutusid tubakasuitsuga kokku kodudes ja 3000 töökohal. Teaduslikud tõendid viitavad sellele, et kooselu suitsetajaga suurendab mittesuitsetaja kopsuvähi ohtu 25% võrra.
Suitsetamise piiramise kasuks räägivad ka majanduslikud argumendid: sellest halvast harjumusest tingitud haigused nõudsid näiteks 1999. aastal haigekassalt suitsetajate ravimiseks 193 miljonit krooni.
Loobumine on võimalik
Õnneks on suitsetamine harjumus, millest loobumine on võimalik ilma kuluka ravi või rehabilitatsioonita. Ega siis Mark Twain ilmaasjata öelnud: “Pole midagi lihtsamat suitsetamise mahajätmisest, ma olen seda teinud juba kuus korda.”
Seega tähendab mis tahes nikotiinivastane meede eeskätt seda, et suitsetamisest loobunu ei alustaks selle harjumusega uuesti. Ja suitsuvaba keskkond on üks olulisemaid faktoreid, aitamaks neid, kes on otsustanud ja suutnud suitsetamisest loobuda.
Tahaksin tähelepanu juhtida veel ühele, suhteliselt uuele moeohule: on teada, et pea iga kümnes Egiptusest naasnud turist toob lisaks suveniiridele kaasa ka vesipiibu. Sageli kingitakse see oma alaealisele lapsele või siis isegi piibutatakse koos.
See on väga murettekitav suund. Vanemad teadku, et vesipiibu suitsetamine ei ole süütu seltskondlik ajaviide ja võib väljaspool oma algset kultuurilist konteksti kaasa tuua palju suuremate nikotiinikoguste sissehingamist kui sigareti suitsetamine. Igatahes võib see olla piisav sõltuvustunde tekitamiseks.
Lõpetuseks kutsun kõiki Eesti mittesuitsetavaid elanikke üles: seiske kindlalt oma õiguse eest puhtale õhule! Kui Lääne-Euroopas on loomulik öelda oma kaaskodanikule, et enda läheduses suitsetamist ei soovita, siis Eestis söandab seda väljendada alla 10% elanikest.
Kallid inimesed! Julgege öelda, et olge palun nii kena ja ärge suitsetage siin.