Valimistel sai lubatud, et Reformierakonna majanduspoliitika jätkamisel suurendame pensionid nelja aastaga kahekordseks.
Valimistel sai lubatud, et Reformierakonna majanduspoliitika jätkamisel suurendame pensionid nelja aastaga kahekordseks.
Sotsiaal- ja rahandusministeerium on teinud tööd, et pension nelja aastaga kahekordistuks ning saavutaks 2011. aastaks taseme 2×3136 (keskmise staaži puhul vanaduspension enne 1. aprilli 2007) = 6272 krooni.
18 miljardit pensionideks
Senine pensionide suurendamine indeksite kaupa oli majanduskasvu arvestades liiga aeglane. Teame ju, et elu muutub üha kallimaks. Samas aga peab pensionisaaja olema kindel, et igakuine summa võimaldab toime tulla. Kavandatav muudatus pensionide indekseerimises suurendab nii vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- kui ka rahvapensioni saavate inimeste sissetulekut. Kokku suureneb ligi 380 000 riikliku pensioni saaja igakuine tasu.
Pensioniarvutus on keerukas, kuid selle taga on üks põhjus: riigilt saadav tugi, abi ja raha peavad jaotuma solidaarselt. Seetõttu hakkame pensionitõusu siduma pigem sotsiaalmaksu laekumise kui hinnakasvuga. Seni olid need kaks poolt indeksis arvestatud võrdselt pooleks. Otsustasime seda muuta, kuna viimastel aastatel on töötajate palgad kasvanud kiiremini kui hinnad. Meie süsteemi puhul hakkab pension kasvama suuremas seoses palkadega, mitte hindadega, s.t tegelik pensioniväärtus läheb elukalliduse tõusust ette. Edaspidi hakkabki 80% pensioniindeksist sõltuma sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumisest ja vaid 20% tarbijahinnaindeksi kasvust. Tänu sellele ei vähene pensionäride suhteline heaolu võrreldes töötajatega.
Teine muudatus on, et tulevast aastast suureneb pensioni baasosa kaal. Baasosa on ainuke osa pensionist, mis on igal pensionäril ühesuurune. Sõltumata, kas pension on väike, keskmine või suur, aitab baasosa suurendamine ühtmoodi iga pensionäri. Palgast oleneva osa vähenemine pensionis peaks muutma pensionid vähem diferentseerituteks ja kuna tegemist pole ju kasumi-, vaid maksuraha jaotamisega, siis oleks see loogiline ja õiglane.
Tänu neile muudatustele kasvavad nii juba pensioni saavate kui ka tulevikus pensionile jäävate inimeste pensionid. Järgmisel aastal kasvab pensionide summa 4 miljardi krooni võrra ja saab üheks eelarve kõige suuremaks numbriks, olles kokku 17,7 miljardit krooni.
Vaidlejad on väitnud: selmet võtta pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutuse aluseks aritmeetiline keskmine, tuleks aluseks võtta mediaansissetulek. Esimest mäletame koolist kõik, aga teise meenutuseks: mediaan on kah keskmine arv, ainult niisugune, mis asub arvude rea keskel nii, et temast ühele ja teisele poolele jäävate arvude hulk on ühesugune. Tänapäevaste palgadiferentseerumismudelite järgi tähendaks üleminek mediaanile tegelikult vaid seda, et väikesepalgaliste pensionid kahaneksid võrreldes kõrgemapalgaliste pensionidega.
Mediaankeskmise kasutuselevõtt oleks tähendanud ka ebavõrdsuse tekitamist tänaste ja homsete pensionäride vahel. Üleminek tähendaks praegustele pensionäridele, kes enam tööl ei käi, et nende pensionid oluliselt ei suureneks, sest suurem osa reservist läheks mediaankeskmise kasutuselevõtu peale ja soodsamat indekseerimist poleks võimalik ressursside nappuse tõttu kasutusele võtta.
Pensioniiga tõuseb niikuinii
Mõne aja eest levis kulutulena uudis, justkui plaaniks Reformierakond kohe ja praegu tõsta pensioniiga. Jah, tõepoolest oli pensioniea tõstmine üks aruteluteemadest teiste kõrval, ent seda kindlasti mitte enne, kui on paranenud meie tervisenäitajad. Tegelikult räägiti pensioniea tõstmisest ammu enne meie valitsust, juba 2001. aastal. Juba tollal määrati, et tõsisemalt saab küsimust arutada hoopis teistsuguses demograafilises ja majanduslikus olukorras, s.o alles 15 aasta pärast (seega aastast 2016), ning järk-järgult poole aasta kaupa. Niisiis praegu me sel teemal enam ei kõnele, aga varem või hiljem peame siiski aru saama, kas me oleme pensioniea tõstmiseks valmis aastal 2030, 2050 või veelgi hiljem.
Miks seda teemat üldse arutada? Teame ju kõik, et Eesti elanikkond vananeb. Ent mida vähem inimesi tööl käib, seda vähem on maksumaksjaid. Praeguste prognooside kohaselt võib juba 2050. aastal jõuda kätte olukord, kus üks töötaja peab oma maksudest rahastama ühe pensionäri pensioni. Aga on ju ka veel lastega kodus olevad emad, õpilased ja teised toetusevajajad. Valitsusest oleks vastutustundetu mitte proovida leida võimalikke lahendusteid, et tagada Eesti riigi kestvus ka tulevikus.
Vastukajad kaugelolevale vajadusele tõsta pensioniiga olid mitmesugused. Mõned erakonnad on püüdnud inimesi eksitada veel väitega, et kui tõstame pensioniiga, ei saa Eesti mees üldse pensionipõlve nautida. Teadaolevalt on Eesti meeste keskmine eluiga 67 eluaastat, samas 63aastaste meeste keskmine eesolev eluiga on 14 aastat. S.t et palju mehi saab surma väga noorelt (traumad, õnnetused, suitsetamine, alkohol, narko- ja seksiriskid jne), mis tõmbabki keskmise eluea aastad nii alla. Ja siin saab iga inimene ja iga pere väga palju ära teha. Möödunud nädalal soovis trikimees Jürgen Veber, et iga eestlane elaks 300aastaseks. Aga proovime esiotsa ühiste pingutustega pikendada veidikenegi seda eluiga, mis meil juba on!