Uue valitsuse esitletud tähtajalise laiapindse julgeolekumaksu debatt on hoogsalt alanud. Demokraatlikus ja avatud ühiskonnas peabki olema kõigil õigus oma arvamusele, aga kui räägime riigi iseseisvusest ja selle püsima jäämisest, ei tohiks vabaduse hind olla iial liiga kõrge.
Eestis on praegu turvaline, sest palju tööd selleks on juba ära tehtud, oleme kaitsevõimesse panustamisel esirinnas ja teistele eeskujuks. Endise kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi sõnul on meil muutunud julgeoleku olukorra tõttu aga veelgi rohkem vaja pingutada ja sellesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Peame tegema kõik selleks, meie kuri idanaaber isegi ei mõtleks meie vabaduse röövimise peale.
Riigi kaitsmisesse panustamisel erandeid pole
Meie riigi vabaduse kaitseks ja garantiiks on ametisse astunud valitsus otsustanud kehtestada laiapindse julgeolekumaksu. Meil on üks riik, üks rahvas ja on õiglane, et enda ja oma kodumaa kaitseks panustab iga Eesti inimene. Oleme aastateks ette andnud selge tegevuskava, et kõik inimesed ja ettevõtted saaksid (maksu)muudatustega arvestada ja oma tegevusi planeerida.
Riigi tulude suurendamiseks aga häid valikuid napib. Menüüs on alles vaid halvad ja väga halvad valikud. Otsused tuli aga langetada ja igati mõistame, et need on kõikidele rasked. Selleks et maksukoormus jaguneks võimalikult võrdselt, otsustasime kaks protsenti julgeolekumaksu koguda nii inimeste sissetulekutelt kui ka ettevõtete kasumilt, ilma eranditeta. Osa maksust moodustab ka käibemaksutõus 24 protsendini.
Käib arutelu, kas ja kui palju keegi panustama peaks. Veel kord, kuna me räägime meie oma riigi julgeolekust, siis ühiskondliku õigluse mõttes on maks laiapõhjaline, et kõik oleksid kaasatud. Erandite tegemine tähendaks, et mingile osale ühiskonnas langeks veelgi suurem koormus, olgu selleks eakad, vähem kindlustatud pered või ettevõtjad. Ebaõiglast maksustamist püüdsime vältida.
Asjatul paanika külvamisel ei ole debatis kohta
Anda füüsiliste isikute täiendavale kaheprotsendilisele maksustamisele segadust ja vääritimõistmist tekitavaid nimetusi ei ole kohane. Oma tuludest panustavad kõik alates esimesest eurost, see tähendab, et ka pensionärid ja madalapalgalised on kaasatud. Näiteks, kui brutosissetulek on ühes kuus 500 eurot, siis läheb sellelt lisaks muudele maksudele maha kaheprotsendiline julgeolekumaks ehk 10 eurot, 1000 euroselt brutopalgast läheks täiendavad 20 eurot riigi kaitsesse jne.
Veelgi kummastavam on hirmutada inimesi sellega, et neil justkui tuleb ühe kuupalga suurune summa aastas täiendavalt maksudena maksta. Tahame või ei taha, aga osa kaitsevõimest on ka rahvana ühtehoidmine. Oleme küll väike rahvas, aga kõigist raskustest läbi tulnud ja tuleme ka nüüd, kui ühiselt pingutame. Asjatu paanika külvamine ebamääraste ja küsitavate arvutustega ei ole debati pidamine.
Tulumaksureform annab leevendust
Alates 2026. aastast, mil jõustuvad julgeoleku maksumuudatused, hakkab kehtima ka ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus. See pakub leevendust keskmist palka teenivatele inimestele, keda praegune – Keskerakonna ja Isamaa 2018. aasta valitsuse eestvedamisel loodud – vildakas süsteem karistab ning jätab vähem palgaraha kätte.
Toon näiteks õpetaja keskmise brutopalga, mis on sel aastal 2184 eurot. Praegu on seda palka teenival õpetajal maksuvaba tulu 0 eurot ehk 20 protsendilise tulumaksumääraga maksab õpetaja oma palgast 421 eurot tulumaksu. 2026. aastal, kui tulumaks on 22 protsenti, maksuvaba tulu on 700 eurot kuus ja hakkab kehtima kaheprotsendiline julgeolekumaks, mida arvestatakse tuludelt alates esimesest eurost, siis läheks seda sama palka teeniva õpetaja palgast maha 352 eurot tulumaksu ehk 69 eurot jääks talle ühes kuus rohkem raha kätte kui praegu.
Riik jätkab jõuliselt kulude kokkuhoiuga
Kuna riigi rahanduse seis on kehv ja palume kõigi panust riigi julgeoleku suurendamisel, siis on õiglane, et oma osa teeb ka riik. Eelmine Kaja Kallase valitsus riigi kulutuste kokkuhoiuga juba alustas, kuid praegune olukord nõuab seda veelgi jõulisemalt. Järgneva kolme aasta jooksul tuleb riigil vähendada oma kulutusi sadades miljonites ja ka sellel on oma mõju inimestele ja teenustele.
Lisaks kindlustunde loomisele nii julgeolekus kui ka ettevõtluses, tuleb riigieelarve paremasse seisu saada ning kulusid ja tulusid üksteisele veelgi lähemale tuua. Ka korras riigirahandus on meie konkurentsi ja julgeoleku alustala.