Tänapäeva mugavustega harjunud ühiskonnas kipume sageli unustama, kui oluline on elektrivarustus meie igapäevaelus. Kütmine, toidu säilitamine, sidepidamine ja paljude hädavajalike seadmete toimimine sõltuvad elektrist, mistõttu igasugune katkestus tekitab muret ja ebakindlust, kirjutab riigikogu liige ja Tõrva vallavolikogu esimees Maido Ruusmann.
Üks suurimaid väljakutseid Eesti energiajulgeolekule on olnud sõltuvus idanaabrist, kelle usaldusväärsus on küsitav. Seetõttu on oluline saavutada täielik energiasõltumatus.
8. veebruaril jõuab kätte hetk, mil Eesti, Läti ja Leedu ühendavad end lahti Venemaa elektrivõrgust ning alustavad iseseisvat sageduse hoidmist. Järgmisel päeval liituvad Balti riigid Mandri-Euroopa sagedusalaga, mis tähistab olulist verstaposti meie energiasõltumatuse suunas.
Üleminek on põhjalikult ette valmistatud ning kui kõik sujub plaanipäraselt, ei märkagi Eesti elanikud sagedusala vahetumist. Küsimus, miks see toimub just talvel, on seotud regioonis töötava juhitava võimsuse hulgaga. Külmematel kuudel on elektritootmine stabiilsem ning plaanilisi hooldustöid on vähem, mis vähendab ootamatute katkestuste riski. Balti riikide energiasüsteemid on varustatud piisava juhitava võimsusega ning neil on välisühendused, mis tagavad sünkroniseerimise sujuvuse.
See samm on võrreldav Eesti liitumisega Euroopa Liidu ühtse turu ja vaba liikumise süsteemiga – nüüd saame osaks ka Euroopa elektritaristust, mis tugevdab meie energiajulgeolekut ja vähendab sõltuvust idanaabrist.
Siiski tuleb alati arvestada väikese vea- või eksimisvõimalusega, sealhulgas tehniliste probleemide või välise sekkumise riskiga. Praegused ohuhinnangud näitavad siiski, et selliste tõrgete esinemise tõenäosus on minimaalne. Eesti ja teiste Balti riikide partnerid on põhjalikult analüüsinud võimalikke riske ning ette valmistatud on selged tegevusplaanid, mis arvestavad erisuguseid stsenaariume alates ootamatutest ilmastikuoludest kuni võimalike hübriidrünnakuteni.
Eestis on olukorraks valmis nii Kaitseliit, politsei- ja piirivalveamet kui ka energiatootjad ja võrguettevõtted. Elektritaristu strateegilisi objekte jälgitakse ja kaitstakse suurendatud tähelepanuga. Oluline on hoida ära segaduse ja paanika tekkimine ühiskonnas.
Ajalugu on näidanud, et desinformatsioon ja väärinfo võivad levida kiiresti, meenutagem kas või sajandivahetuse «2000. aasta probleemi», mille ümber tekkinud hirm osutus alusetuks. Tänapäeval, kui info levib hetkega, on oluline toetuda usaldusväärsetele allikatele nagu riigi ametlikud teated ja omavalitsuste juhised.
Juhul kui sagedusala vahetus ei kulge täpselt plaanipäraselt, võib esineda lühiajalisi elektrikatkestusi või vajadus süsteemi osaliseks või täielikuks taaskäivitamiseks. Riik on selleks valmis, kuid igal inimesel on oluline roll ka oma pere ja kodu varustamises. Igaühel tasub üle vaadata oma kriisivarud ja plaanid: hoida telefon laetuna, varuda koju esmatarbevahendeid ja informeerida end ametlike kanalite kaudu, tutvudes juhistega veebilehtedel www.kriis.ee ja www.olevalmis.ee.
Kokkuvõttes võib öelda, et suure tõenäosusega jätkub veebruari teisel nädalavahetusel elu Eestis harjumuspärases rütmis: inimesed ärkavad oma soojas kodus, naudivad hommikukohvi ja valmistavad perele hommikusööki, mõtlemata elektrisüsteemi keerukatele nüanssidele.
Kui tuleb ette ajutisi katkestusi, oleme nende ületamiseks valmis, sest mõistame, et väiksed ebamugavused on osa suuremast eesmärgist: kindlustada Eesti energiasõltumatus ja turvalisus. Julgen kindlalt väita, et elu Eestis jätkub sujuvalt ja turvaliselt ka pärast üleminekut Mandri-Euroopa sagedusalale.