Kevadistungjärk kujunes riigikogus üheks viimaste aastate intensiivsemaks, tuues kaasa põhimõttelisi muudatusi maksusüsteemis, eelarvepoliitikas ja inimeste igapäevaelus. Kuid ka sügisel ei tõota tempo aeglustuda: menetluses on märgilised seaduseelnõud, mis puudutavad tööelu, kohtupidamist ja maksustamist, kirjutab riigikogu liige Madis Timpson.
Kevadel viis riigikogu ellu olulised maksureformid, selle tulemusena kaotasime ajutise julgeolekumaksu, mis lõpetas tulu maksustamise alates esimesest teenitud eurost. Väheoluline pole ka see, et ettevõtete kasumimaksu ei tule. Mida see siis reaalselt tähendab?
Alates 2026. aastast rakendub kõigile 700-eurone tulumaksuvaba miinimum, mis tähendab keskmise palga teenijale peaaegu 1300 euro suurust aastast maksusoodustust. Ligikaudu keskmist palka teenivad Eestis näiteks üle 16 000 õpetaja, üle 1500 päästja ning umbes 5000 politsei- ja piirivalveameti töötajat. Märgin ka selle ära, et erinevate erakondade pakutavast hoolimata ei külmutanud me pensione, vaid jätkame indekseerimisega nagu seni.
Märgiline oli ka põhiseaduse muutmine. Selle aasta märtsis otsustas riigikogu muuta põhiseadust kiireloomulisena, mille tulemusena Venemaa ja Valgevene kodanikud eelolevatel kohalikel valimistel enam valida ei saa ning kodakondsuseta inimestele jäävad need viimasteks. Selle otsuse poolt oli 93 ja vastu seitse riigikogu liiget. Selle eelnõu kirjutasin kokku mina.
Riigikogu andis rohelise tule patsiendi elulõpu tahteavaldusele: uus seadus võimaldab inimestel teha ennetavalt raviotsused puhuks, kui ta ise enam oma tahtest märku anda ei saa. Tegemist on olulise sammuga patsiendi enesemääramise ja väärika elu lõpu suunas. Seda eelnõu valmistati ette aastaid koostöös juristide, eetikute, sotsiaalvaldkonna inimeste ja paljude muude spetsialistidega.
2025. aasta lisaeelarve keskendus riigi turvalisusele, kokku eraldati politsei, pääste ja teiste sisejulgeolekuasutuste tugevdamiseks 44 miljonit eurot. Otsus tuli vastusena rahvusvahelise julgeolekuolukorra püsivale pingestatusele.
Viimasena tooksin esile selle, et peagi lõpeb niinimetatud tšekiralli. Alates 1. septembrist ei pea poed enam igale ostjale automaatselt tšekki trükkima, vaid see väljastatakse ainult soovi korral. See samm vähendab paberi raiskamist ja on praktiline näide bürokraatia vähendamisest.
Järgnevalt peatun eelkõige minu juhtida oleva õiguskomisjoni töömaal.
Viimasel ajal on palju kajastust leidnud niinimetatud numbrituvastuskaamerate kinnikeeramine. Lühidalt öeldes on mitme institutsiooni hinnangul küsitav, kas nende kasutamine on vastavuses inimeste privaatsusõigustega. Öeldakse, et kaks juristi, kolm arvamust, aga üldiselt on enamik veendunud, et seda regulatsiooni peaks paremaks tegema. Riigikogus anti üle ka sellekohane eelnõu. Selle sisuline arutelu tuleb suvel ja plaan on septembris see riigikogu suures saalis vastu võtta sellisena, et inimeste õigused oleksid kaitstud.
Kui jutt juba liikluskaamerate peale läks, siis komisjonis tõstatus ka teisaldatavate liikluskaamerate teema. Vanemad riigikogus olijad mäletavad aegu, kui need teisaldatavad kaamerad seadustati, ja nende mälupildis on teadmine, et ka nende kaamerate ette pidid tulema hoiatusmärgid. Miks see on oluline? Tegu on üsna maailmavaatelise küsimusega, kas liikluskaamerate eesmärk peaks olema tagada sujuv liiklus või on eesmärk trahvide vormistamine. Mina isiklikult olen esimese seisukoha pooldaja.
Õiguskomisjon valmistub sügisel arutama ka kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi. Eesmärk on muuta kriminaalmenetlus kiiremaks ja õiglasemaks, vähendada venivaid protsesse ja parandada kannatanute kaitset.
Oluline on kindlasti ka uus töölepingu seadus. Tänapäeva tööturg on märksa paindlikum, kui oli 30 aastat tagasi, mil kehtiv töölepingu seadus loodi. Sügisel tuleb riigikogus arutusele uus töölepingu seadus, mis võimaldab paindlikumaid töösuhteid, sealhulgas lihtsamat ajutist töötamist, osalise koormusega tööd ning paremat töö- ja eraelu tasakaalu. Muu hulgas pakub plaanitav muudatus tuge tööturule sisenevatele noortele, kellele seni on reeglid olnud üsna ranged.
Õiguskomisjoni mittekuuluvatest teemadest märgin ära automaksu leevendamise eelnõu, millega soovime luua peresõbralikuma lähenemise. Automaksu süsteemis kavandame muudatusi, mis leevendaks koormust lastega peredele. Esialgsete plaanide kohaselt saab füüsiline isik maksuleevendust kuni 100 eurot iga lapse kohta vanuses kuni 19 eluaastat. Samuti peab sõiduk olema registreeritud füüsilise isiku nimele. See muudatus peaks aitama vältida ülemäärast maksukoormust suuremate perede puhul.
Kokkuvõttes jätkub töö sisulises ja inimkeskses suunas. Riigikogu kevadistungjärgu märksõnad olid maksureform, turvalisus ja inimõigused. Sügisel jätkub see liin uute tööelu ja õigussüsteemi puudutavate muudatustega. Kuigi osa seadusi tekitab elavat debatti, on üldine suund selge: Eesti riik liigub paindlikkuse, tõhususe ja kodanikukesksemate lahenduste poole.