Kriitikud heidavad ette, et lepingul puudub suur narratiiv. Mina sellega päris nõus ei ole – kes veel pole tähele pannud, siis Ukrainas käib sõda, kus meie agressiivne idanaaber peab juba üle kolme aasta okupatsioonisõda. Kui keegi soovib kangesti suurt narratiivi leida, siis see ongi vabaduse narratiiv, kirjutab riigikogu liige Madis Timpson.
Opositsioonipoliitikud väidavad järjekindlalt, kuidas uuest aastast rakenduvast tulumaksureformist võidab enim just rikkam ühiskonnakiht.
Tasub numbrid ritta panna ja koorubki välja tõsiasi, et kõige rohkem saavad sellest kasu just keskmist palka teenivad inimesed, nende seas näiteks õpetajad, päästjad, politseinikud. 2100eurose palga juures toob maksumuudatus võitu 1530 eurot aastas rohkem kätte. Pea kuupalga suurune lisasumma pangakontol on minu hinnangul päris tugev panus toimetuleku parandamisse.
Olulisemad punktid, mis koalitsioonileppes kirjas on, keskenduvadki riigikaitsele, maksukoormuse leevendamisele ning pensionisüsteemile. Mööda ei saa vaadata ka tervishoiust ja selle rahastamisest, sest kui me midagi ette ei võta, tõdeme üheskoos umbes nelja aasta pärast, et raha on lihtsalt otsas ja midagi efektiivsemaks muutunud ei ole.
Pensionisüsteemist rääkides igaks juhuks kordan üle, et me ei muuda pensionite indekseerimist ja pensionid kasvavad vastavalt indeksile.
Teine oluline muutus puudutab teist pensionisammast, mille toel luuakse noortele peredele oluline mehhanism, mille kaudu noored saaksid tulevikus kasutada II pensionisambasse kogutud vahendeid kinnisvaralaenu tagatisena. See võiks lahendada olukorra, kus noored inimesed on võimelised katma laenumakseid, kuid kodulaenu sissemakseks vajalike vahendite kogumine käib ülejõu. Kohtudes noortega, on see üha sagedamini kostuv mure, mida tunnetatakse iseseisva elu peale liikudes aina valusamalt.
Ma ei ole veel kohanud poliitikut, kes ei tahaks inimestele rohkem head teha, tõsta toetuseid või lõigata linti uute teede ja lasteaedade avamisel. Paraku tuleb selleks aga lahendada ka võrrandi teine pool – kust selleks kõigeks raha leida? Raha ei tule seina seest nii väga kui me seda ka tahaks. Elame keerulisel ajal ja peame reaalsusele silma vaatama. Riigieelarve on olnud pikalt defitsiidis, kaitseinvesteeringute vajadus on geopoliitilisest olukorrast tingitult kasvanud tunduvalt kõrgemaks ning oleme harjunud teenuste ja hüvedega, mida vähendama või kaotama me nõus ei ole.
Üks tasuta nõuanne ka poliitilistele oponentidele: kritiseerida on imelihtne, aga proovige pakkuda välja ka paremaid lahendusi ning mis põhiline, leida vastus miljoniküsimusele – kust tuleb raha?