Hiljuti läbis riigikogus esimese lugemise järgmise aasta riigieelarve seadus, mille fookus on julgeolekul ja Eesti kaitsevõime tugevdamisel. Hoolimata suurtest kaitsekuludest jääb inimestele senisest rohkem raha kätte, kirjutab riigikogu liige Madis Timpson.
Eesti seisab endiselt silmitsi rahvusvaheliselt pingelise olukorraga, kus agressiivne idanaaber püüab provokatsioonidega meie valmisolekut proovile panna. Viimase aja näidetena teab igaüks, kuidas Vene hävituslennukid tahtlikult meie õhuruumi rikkusid. Nagu rõhutatakse, ei ole vabadus iseenesestmõistetav – selle hoidmiseks tuleb iga päev pingutada ja teha raskeid otsuseid.
Järgmisel aastal kasvavad Eesti kaitsekulud üle viie protsendi sisemajanduse kogutoodangust, mis tähendab ligikaudu 845 miljoni euro võrra suuremat rahasummat kui tänavu. Nelja aasta peale kokku ulatuvad kaitsekulud enam kui 10 miljardi euroni. Võrdluseks: enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse oli Eesti kaitse-eelarve ligikaudu 770 miljonit eurot; nüüd on see tõusnud 2,4 miljardi euroni. Vabadus ongi kallis.
Tegemist ei ole lihtsalt suurema summaga, vaid investeeringuga rahva turvatundesse ja majanduse kindlustundesse – suur osa kaitsekuludest jõuab tagasi Eesti ettevõtlusesse.
Uue eelarvega väheneb Eesti maksukoormus 36,6 protsendilt 35,2 protsendini. Tänu maksuküüru kaotamisele ja tulumaksutõusu ärajätmisele jääb elanikele kokku 780 miljonit eurot rohkem raha kätte. Keskmise palgaga inimene saab aastas ligi 1800 eurot lisaraha. Seda polegi nii vähe – peaaegu kolmeteistkümnes palk aastas juurde.
Lisaks tõusevad mitme olulise valdkonna töötajate palgad. Politseinikele, päästjatele, õpetajatele, erihooldustöötajatele ja kultuuritöötajatele kavandatakse umbes kümneprotsendilist palgatõusu, milleks eraldatakse riigieelarvest 117 miljonit eurot. Loomulikult sooviks rohkem tõsta, aga selline see realiteet praegu on.
Eelarve näeb ette ka pensionide kasvu jätkumist. Majandusprognoosi järgi suureneb keskmine pension 5,4 protsenti ehk 861 euroni kuus. Vanaduspensionäridele säilib ka senine kõrgem maksuvaba miinimum – 776 eurot. Minu hinnangul on jutt pensionide külmutamisest vastutustundetu. Kui 70 protsenti üksikuid pensionäre elab suhtelises vaesuses, ei saa riik lihtsalt käed rüpes istuda ja öelda, et nad pole olulised.
Samas plaanitakse vähendada ministeeriumide tegevuskulusid 112 miljoni euro võrra, mis on osa laiemast kokkuhoiupoliitikast.
Kuigi kokkuhoid on märksõna, on eelarves ruumi ka investeeringutele. Eesti on juba praegu Euroopa Liidu üks enam investeerivaid riike ja see trend jätkub. Kui 2024. aastal investeeriti 6,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis 2026. aastal kasvavad võrrelduna 2025 aastaga investeeringud veel 31,7 protsenti ehk 1,3 miljardi euro võrra.
Suurimad summad lähevad taristusse: maanteedele suunatakse 277 miljonit eurot, millest 85 miljonit pärineb mootorsõidukimaksust, ning raudteedele 684 miljonit eurot. Järgmisest aastast algab 2 + 2 maantee ehitus Tallinna–Pärnu maantee ligi 45 kilomeetril ning lähiaastatel jätkuvad tööd ka Tallinna–Tartu maanteel Paia ristmiku ning Mäo–Imavere lõigul. Investeeringud raudteesse tagavad ühtlasi Rail Balticu valmimise aastaks 2030.
Kokkuvõttes on järgmise aasta eelarve tugevalt julgeolekule suunatud, ent samal ajal püütakse hoida inimeste toimetulekut ja majanduse kasvupotentsiaali. Eesmärk on tagada, et Eesti oleks kaitstud, majandus tugevneks ja inimesed oleks motiveeritud siin elama ja töötama.