Valitsuskoalitsiooni muutmine toob tagasi Reformierakonna põhimõtetel põhineva valitsemise: madalamad maksud, tugev majandus, vähem bürokraatiat ja riik, mis usaldab oma inimesi, kirjutab Madis Timpson.
Reformierakonna juhitud valitsus liigub edasi remondi läbinud koosseisus, jätkates riigi juhtimist koos Eesti 200-ga. Samm ei ole üksnes poliitiline korrektuur, vaid suund parempoolsema, tugevama ja majanduslikult targema Eesti poole.
Eesti majandus on olnud juba mõnda aega langustrendis, kuid viimased märgid viitavad sellele, et oleme jõudnud stabiliseerumise ja isegi väikese kasvu faasi. See on kindlasti positiivne uudis, kuid majandus ei kasva iseenesest, selleks on vaja teadlikke ja sihipäraseid samme nii ettevõtjate kui ka poliitikakujundajate poolt. Me peame olema valmis oma mõttemalle muutma ning looma paremaid tingimusi majanduse edasiseks arenguks.
Valitsuskoalitsiooni muutmine toob tagasi Reformierakonna põhimõtetel põhineva valitsemise: madalamad maksud, tugev majandus, vähem bürokraatiat ja riik, mis usaldab oma inimesi.
Ettearvatav majanduspoliitika kui ettevõtluse alustala
Ettevõtluskeskkonda mõjutab oluliselt ebakindlus, mis on praegu üks suuremaid takistusi investeeringute ja kasvu jaoks.
Riigirahanduse korrastamine on hädavajalik, kuid seda ei tohi teha lühiajaliste ja hüplikult muudetavate maksupoliitiliste otsustega. Uuringud näitavad, et ettevõtjad soovivad eelkõige stabiilsust ning ettearvatavust, et teha pikaajalisi plaane ja võtta vajalikke riske Maksukeskkond peab olema stabiilne, et ettevõtjatel ei tekiks hirmu ootamatute maksutõusude ees.
Selle saavutamiseks peab Eesti majandus- ja rahanduspoliitika olema läbimõeldud ja pikaajalise perspektiiviga. Seepärast oleme ka valitsuse remontimisel seadnud majandusvaldkonnas kaks prioriteeti.
Ettevõtete kasumimaks tuleb tühistada, et tagada investeeringute kasv ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime. Sellele on avaldanud toetust juba mitmed suurettevõtjad ja väikeettevõtjate assotsiatsioon, kelle sõnul mõjub muudatus majanduskeskkonnale hästi, võimaldab ettevõtetel investeerida ja kasvatada ekspordi osakaalu.
Teise olulise sammuna muudame 2026. aasta 1. jaanuarist planeeritud tulumaksukoormust inimestele soodsamaks. Tulusid ei hakata maksustama esimesest eurost, et 700-eurone maksuvaba miinimum rakenduks kõigile täielikult. Lihtsustatult öeldes jätab plaanitav muudatus inimestele rohkem kätte.
Suund on kindel: vähem makse ja tugevam majandus. Seda vajab Eesti praegu ja ka edaspidi.
Julgeolek ja majanduse stabiilsus
Eesti geopoliitiline olukord seab ettevõtlusele erilise vastutuse. Kindel ja usaldusväärne kaitsepoliitika on üks olulisemaid tegureid, mis aitab hoida välisinvestorite ja kohalike ettevõtjate usaldust. Ilma selleta võib Eesti majanduskeskkond muutuda ettearvamatuks ja riskantseks, mis viiks kapitali ja investeeringute mujale.
Seega on oluline, et riik suudaks pakkuda usutavat julgeolekut ja tugevdada oma kaitsevõimekust, et ettevõtjad tunneksid end kindlalt.
Valitsus on lubanud tõsta Eesti kaitsekulud kiirkorras viie protsendini SKP-st, et kindlust ka meie inimestele ja ettevõtjatele pingelistel aegadel veelgi enam anda. Samaaegselt on kaitseministeeriumis juba koostamisel plaanid, milliseid võimearendusi täiendavate investeeringute toel riigile soetada saame.
Vähem bürokraatiat, rohkem paindlikkust
Eesti majanduse kasvu toetab tugev investeerimiskeskkond, kuid selle loomisel tuleb arvestada mitmete aspektidega. Planeeringute ja regulatsioonide lihtsustamine ning taristu arendamine on olulised sammud, kuid neid ei tohi rakendada viisil, mis looks eeliseid vaid üksikutele ettevõtjatele.
Oluline on ka kohalike omavalitsuste roll. Nende huvi investeeringute vastu tuleb suurendada, pakkudes neile konkreetseid eeliseid, mis motiveerivad neid uute ettevõtmiste kaasamiseks. Praegu on tihti nii, et omavalitsustele jääb vaid lisakohustus lumelükkamise näol, aga investeeringutest saadav kasu ei pruugi olla piisavalt motiveeriv.
Üks suuremaid takistusi ettevõtluse arengule on liigsed regulatsioonid ja bürokraatia. See ei ole ainult Eesti, vaid ka Euroopa laiem probleem. Euroopa Liidu regulatsioonide hulk on kasvanud viimase kümnendi jooksul hüppeliselt ning see mõjutab ka väikseid riike nagu Eesti.
Justiitsministrina töötades arutasime seda teemat ka oma Saksa kolleegiga kahepoolsel kohtumisel ja nendel on sama mure. Kujutage ette, suur ja rikas Saksamaa kurdab, et nad ei jõua sammu pidada kõikide nende regulatsioonidega, mis Brüsselist tulevad. Kui ta veel kuulis, mitu inimest meil siin nende teemadega tegelevad, siis vajus tal suu piltlikult öeldes lahti. Eestis on neid inimesi kordades vähem. Kui isegi Saksamaa tunneb, et Brüsseli nõuete järgimine on muutunud väljakutseks, siis on selge, et väiksematel riikidel on see veelgi keerulisem.
Eestis on olnud initsiatiive bürokraatia vähendamiseks, näiteks 2015. aastal toonase majandusministri Kristen Michali poolt algatatud nullbürokraatia projekt. Selle käigus esitasid ettevõtlusorganisatsioonid riigile üle kahesaja ettepaneku, kuidas lihtsustada ettevõtete suhtlust riigiga. Kahjuks jäi see initsiatiiv hiljem poliitiliste prioriteetide muutudes tagaplaanile. Praegu aga toimib meil valitsuse majanduskabinetis juba sarnane lähenemine, kus ettevõtjad istuvad koos valitsusega laua taga ning üheskoos kaardistatakse murekohad.
Selle asemel, et luua uusi arengukavasid ja metoodikaid, tuleks liikuda samm-sammult konkreetsete lahenduste suunas.
Suured unistused ja praktilised teod
Eesti ei tohi jääda kinni väikestesse ambitsioonidesse ja keskpärasusse. Meie riigi väiksus on küll fakt, kuid see ei tähenda, et peaksime oma majanduslikke eesmärke piirama.
reUnistused on olulised, kuid ainult nendest ei piisa, vaja on ka tegusid. On vaja vaeva näha ja oma mugavustsoonist välja tulla. Ilma selleta ei saa. Väike riik ja selle kodanikud ei tohi omale lubada väikeseid ambitsioone ja keskpärasust. Meie ülesanne on luua keskkond, kus ettevõtlus saab areneda, ja see nõuab pingutusi nii riigilt kui ka ettevõtjatelt endilt.
Filosoof Karl Popper on öelnud: “Usun, et sõnadest ei sõltu miski, küll aga sõltub kõik meie praktilistest nõudmistest või ettepanekutest, raamimaks poliitikat, mida soovime omaks võtta.” See mõte võiks meid suunata ka majanduspoliitiliste otsuste tegemisel: vähem sõnu, rohkem tegusid, mis loovad kindla ja prognoositava tuleviku Eesti ettevõtjatele ja majandusele tervikuna.