“Reformierakonna fraktsioon ei toeta relvaseaduse muutmise eelnõu kolmanda lugemise lõpetamist, sest see on vastuvõtmiseks liiga toores ja ei arvesta eestikeelse teooriaeksami nõude ettepanekut. Relvaloa teooriaeksami tõlgi abil tegemine ei suurenda mitte mingil moel meie ühiskonna turvalisust,” selgitas Reformierakonna fraktsiooni liige Madis Milling.
“Kui relvaseaduse muutmise eelnõu koostamine algas, siis oli põhimõtteline lähtekoht, et relvaeksam tuleb sooritada eesti keeles. Arutelude käigus jäi sellesse eelnõusse alles vaid nõue, et praktiline eksam tuleb sooritada eesti keeles. Kuid just teooriaeksam on see, mis peab andma kinnituse, et tulevane relvakasutaja orienteerub keeleruumis ja suudab langetada vajalikul hetkel õigeid otsuseid,” tõi Milling välja.
Millingu sõnul ei piisa ainult sellest, kui avalikus ruumis toimetav relvakasutaja tunneb ca kümmet tiirus vajaminevat laskekäsklust. “Relva kasutamise vajadus tuleb otsustada tõenäoliselt kriitilises olukorras loetud sekundite jooksul, olles avalikus ruumis või oma kodus, omamata kõrval tõlki. Keeleruumi tundmata ei pruugi langetatud otsused olla õiged ning sellisel juhul võivad tagajärjed olla juba kõigile osapooltele väga traagilised,” võttis Milling Reformierakonna fraktsiooni seisukoha kokku.
“Relvaseaduse muutmine on küll vajalik, kuid mitte sellisel kujul nagu see täna meie ette hääletusele saadeti. Paratamatult jääb tunne, et eelnõu on sündinud kabinetivaikuses ja puuduvad ekspertide seisukohad, vajalikud arvud ja põhjendused. Tundub, et seaduse muutmisel ei ole tahetud kuulata praktikuid, koolitajaid ega valdkonna spetsialiste. Ehedaks näiteks on praktikute välja pakutud optimaalne kodus hoitavate padrunite lubatud kogus, mida ei ole seaduses arvestatud ja ettepanek on põrkunud lihtsalt vastu klaasseina. See on vaid üks detail paljudest selle eelnõu juures,” selgitas Milling vastuolusid.