Viimastel aastatel on vaimse tervise teema tõusnud Eestis üha enam päevakorda, eriti muidugi noorte seas. Uuringud ja raportid on osutanud murelikele tendentsidele, mis viitavad vaimse tervise probleemide kasvule, kirjutab riigikogu liige Luisa Rõivas.
Vaimne tervis mõjutab otseselt inimeste õpiedukust, sotsiaalseid suhteid ja üldist elukvaliteeti. Probleemide märkamata jätmine võib viia tõsiste tagajärgedeni ning seetõttu on vaimse tervisega tegelemine ülioluline juba varases eas ja staadiumis.
Novembris riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse vaimse tervise teenuse eelnõu on märgiline samm Eesti inimeste vaimse heaolu parandamise poole. Seadusemuudatuse siht on jõuda tervikliku vaimse tervise süsteemini, kus toimivad ühel ajal kõik osad, alates inimeste endi võimest end hoida ja vajadusel aidata.
Kättesaadavamaks muutuvad kogukonna pakutav tugi ja esmavajalikud teenused, kuni kõige keerukama arstiabini välja. Kõik need osad on võrdselt tähtsad. Eesti ei ole ei praegu ega ka tulevikus nii rikas, et tegeleda ainult kaugele arenenud, väga raskete probleemidega. Peame jõudma ühiskonnana tulevikus sinna, kus ennetame ja oskame ise end rohkem aidata, et suuremaid terviseriske vältida.
Mainitud eelnõuga viiaksegi vaimset tervist toetavate teenuste rahastus kohalike omavalitsuste toetusfondi. Praegu on raha sotsiaalministeeriumi eelarves ning kohalikud omavalitsused on rahastust vajadust mööda taotlusvoorude kaudu taotlenud, mis on juba ajaliselt probleemi lahendamist pikendav olukord.
Lihtsustatult öeldes on tulevikus võimalik vastavalt kogukonna suurusele kohalikel omavalitsustel endil püsirahastuse olemasolu korral planeerida oma kodu lähedaste vaimse tervise teenuste pakkumist. On ju igati loogiline, et oma kogukonnas tunneme ja teame üksteist paremini ning oskame oma vajadusi paremini hinnata, kui seda teeks meie eest sotsiaalministeerium või riik.
Väärib märkimist, et eelnõu ei dubleeri riiklike teenuseid, vaid täiendab neid, andes kohalikele omavalitustele võimaluse pakkuda madala lävega eelkliinilisi vaimse tervise teenuseid kogukonna tasandil, näiteks psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid, nagu näiteks muusika-, kunsti-, liikumisteraapia, samuti kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.
Mul on hea meel, et loome tulevastele põlvedele ja ka praegusele ühiskonnale võimaluse kasvada ja areneda tervemas ühiskonnas, sest kriise ja hirme on globaalselt meie ümber niigi piisavalt palju. Teenus saab olla aga vajalik, kui muret pannakse tähele või sellest antakse märku. Seega hoidkem silmad lahti ja ärgem kartkem abi otsida.