Riigikogu alustas täna Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmist. Esimesel lugemisel parlamendi kõnepuldis rääkinud Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Lillo ütles muudatuse kommentaariks, et okupatsiooniajal oli Paldiski Eestis kinnine linn, erijuhtum, viimane paik, kus okupatsiooniväed lahkusid ja kus seejärel tuli kiiresti kehtestada Eesti riigivõim. Okupatsiooni tagajärgede leevendamine nõuabki seetõttu erikäsitlust seaduse tasemel.
„Keila linna Paldiski linnaosa on likvideeritud Paldiski Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel 20. oktoobril 1996. a. Linna staatus on seega reguleeritud seaduse tasemel, linna varade küsimus on aga jäetud seni reguleerimata. Tegemist on lüngaga seaduses, mida pole võimalik ületada muidu, kui samuti seaduse tasemel regulatsiooniga,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
Lillo toetab regionaalminister Siim Valmar Kiisleri poolt öeldud põhimõtet, mille kohaselt seadusemuudatuse järgselt antava rahalise või mitterahalise toetusega loevad pooled Paldiski linna Keila linnaosast eraldumisega ja omavalitsuse staatuse omandamisega seotud kulud kaetuks.
„Keila on tänaseks tasunud ligi miljon eurot laenu, mida eelmisel aastatuhandel võeti selleks, et Paldiskis katlamaja ning muu soojamajandusega seotud taristut parandada. Laenuraha kasutamisest paranes olukord Paldiskis, kohustused aga jäid Keilale. Seda ebaõiglust on peale seaduse muutmist võimalik lahendama hakata,“ selgitas Riigikogu liige.
Seadusesse lisatakse paragrahv, mille kohaselt võib riik ühekordselt toetada Keila linna Paldiski linna haldusterritooriumiks muutunud alal asunud objektidega seonduvate võlakohustuste teenindamiseks. Taotlus selleks tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2013. Toetuse üleandmine vormistatakse riigi ja Keila linna vahel sõlmitava kokkuleppega.