Enne selle õppeaasta algust olime valitsuses teinud selge otsuse, et koolid tuleb hoida uutes koroonalainetes kontaktõppel.
Teadsime, kui halvavalt oli varasem distantsõpe mõjunud meie laste ja noorte vaimsele tervisele ning õpitulemustele. Rahulolu-uuringus ütlesid pea pooled 11. klassi õpilased, et neil on tihti või alati kõigest kõrini. Pea pooled! Põhikooli matemaatika lõpueksami tulemus oli 17 protsendipunkti madalam viimaste aastate keskmisest. Sel aastal lõpetavad abituriendid on kogu oma gümnaasiumi aja õppinud väga ebastabiilsetes oludes.
Vahetult enne oktoobrikuist koolivaheaega tuletas terviseamet meile meelde, et eelmine kord kasvas nakatumine pärast koolivaheaega 500%. Seetõttu tegi valitsus 14. oktoobril sotsiaalministeeriumile ülesandeks korraldada pärast koolivaheaega ehk 1. novembril koolilaste testimine, et viirusekandjad võimalikult kiiresti avastada ning katkestada nakkusahelad.
Tol hetkel olid nakatumisnäitajad koolilaste seas väga kõrged, koolikoldeid oli meil üle 100. Sotsiaalministeerium moodustas töörühma, kes hakkas koolilaste testimise skriininguprojekti ette valmistama. Töörühma kuulus ka üks inimene meie ministeeriumist. Synlab, kellega on riigil testimise raamhange, kinnitas, et tuleb testida kõiki ja neil on selleks ka võimekus. Synlab oli nimelt piloteerinud nn pulgakommi meetodil koolilaste PCR-testimist Viimsi koolis, mille kohta olime saanud head tagasisidet. Ühe testimiskorra hind jäi alla 5 euro.
Alternatiiviks distantsõpe
Olukorras, kus igapäevased nakatumisnäitajad lähenesid kahele tuhandele, haiglas viibis rohkem kui viissada COVID-19 patsienti ja koolikollete arv kasvas, arvasid nii sotsiaalministeeriumi kui ka terviseameti spetsialistid, et koolid tuleb pärast koolivaheaega viia distantsõppele. Räägiti vähemalt 1–2 nädalast, kriitilisemates piirkondades kuni jaanuarini. Välja käidi ka mõte, et lahti võiksid jääda vaid koolid, kus rohkem kui 75% kooliperest on vaktsineeritud. Tol hetkel võis selliseid koole lugeda sõrmedel.
25. oktoobril, koolivaheaja esimesel päeval, tegid koolijuhtide, õpetajate, õpilaste ja kooli tugispetsialistide ühendused avaliku pöördumise, milles kutsusid üles koolivaheajal end vaktsineerima, sest peeti oluliseks kontaktõppe jätkumist. Samal päeval selgus, et laialdasest kooliõpilaste skriininguprojektist suudab Synlab 520s koolist testimise läbi viia vaid 12 koolis. Lootus, et kõik koolid saavad skriininguprojekti käigus testitud, kadus. Oli täiesti selge, et ilma testimata ei saa me koole turvaliselt kontaktõppes hoida. Järgmisel päeval toimus valitsuskabineti istung, kus oli vaja välja pakkuda lahendus.
Helistasin õhtul Selfdiagnosticu esindajale, kes oli suvel saatnud ministeeriumile ülevaate nende testide pilootprojektist Inglise Kolledžis. Sama ettevõtte kiri oli meile edasi saadetud ka terviseametist. Ka teadusnõukoja tolleaegne juht Irja Lutsar oli koosolekutel soovitanud, et koolides võiks kasutada PCR-testimise asemel hoopis kiirteste. Mina teadsin, et samu teste kasutatakse ka Austria koolides, kus oli lapsi testitud juba pikemat aega. Olin sel teemal Austria ministriga rääkinud. Leppisime ettevõtjaga kokku kohtumise järgmiseks hommikuks.
Aega jäi kolm päeva
Varahommikul, vahetult enne valitsuse istungit, kohtusime ministeeriumis koos kantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi, minu nõuniku Mario Kadastiku ja kriisijuht Rain Sannikuga Selfdiagnosticu esindajatega. Nad kinnitasid, et saavad testid tarnitud, koolidesse transporditud ning kooliperedele koolitused tehtud 1. novembriks. Selleks oli aega vähem kui nädal. Läksin selle infoga valitsusse. Valitsus pani meile ülesandeks korraldada alates 1. novembrist 7–18aastaste õpilaste regulaarne kiirtestimine ehk meil jäi aega kolm tööpäeva ning kaks nädalavahetuse päeva testide hankimiseks.
Samal ajal tuli järjest teateid kohalike omavalitsuste otsustest suunata koolid pärast koolivaheaega distantsõppele: Pärnust, Tallinnast ja Narvast. Need otsused said kõvasti kriitikat, sest distantsõppele suunati ka õpilased, kes olid koroonaviiruse vastu kas vaktsineeritud või selle hiljuti läbipõdenud.
Kaks päeva hiljem, 28. oktoobril eraldas valitsus haridus- ja teadusministeeriumile 7,5 miljonit eurot koolidele kiirtestide ostmiseks. Valitsusest anti mulle kaasa selge suunis, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke leping ühe ettevõtjaga tohib olla sõlmitud maksimaalselt üheks kuuks. Sellise lepingu me ka tegime. Sõlmisime Selfdiagnosticuga 5 132 000 euro eest hankelepingu: esimeses osas 400 000 testi hinnaga 3,35 eurot ühe testi eest, teises osas 1 600 000 testi hinnaga 2,37 eurot. Tuletan meelde, et Synlabi ühe testimise hind oli tol hetkel veidi alla 5 euro.
Sel ajal oli haiglas 589 inimest, iga päev nakatus ligi 2000 inimest. Eestis oli 144 aktiivset koolikollet. Esmaspäeval, 1. novembril olid koolides testid olemas ning algas kooliperede kiirtestimine. Esimesel koolivaheaja järgsel nädalal tuvastasime enam kui 1000 positiivset. Järgnevatel nädalatel hakkasid nakatumisnumbrid tasapisi langema. 18. novembril tegi teadusnõukoja tolleaegne juht Irja Lutsar valitsusele ülevaate, milles tõdes, et nakatumiskordaja R on langenud alla 1, nakatumisnäitajad on langenud kõigis maakondades ja kõigis vanusegruppides. Ka haiglakoormus näitas vähenemise trendi. Enne koolivaheajalt tulemist olid kõik trendid vastupidised.
Lutsar kiitis
Kokkuvõtvalt tõdes professor Lutsar, et kooliperede kiirtestimine oli olnud edukas! Me suutsime hoida koolid võimalikult turvaliselt kontaktõppel ning aidata olulisel määral kaasa viiruse leviku vähendamisele. Kas keegi oskaks panna selle otsuse mõju eurodesse?
Kuna saime teha lepingu vaid üheks kuuks, pidime kohe alustama ka järgmise hanke ettevalmistusega. Küsisime abi riigi tugiteenuste keskuselt, kelle igapäevatöö ongi riigihangete korraldamine. Keskus hindas, et neil ei ole ressursse lisahanke läbiviimiseks. Pidime haridus- ja teadusministeeriumis oma jõududega hakkama saama.
Kaasasime terviseameti, kelle eksperdid aitasid sõnastada kiirtestide kvaliteedikriteeriume. Samuti kaasasime terviseameti eksperdi hankekomisjoni pakkumisi hindama. Kutsed läbirääkimistega hankele läksid välja juba 8. novembril 17 ettevõttele, neist 12 esitas oma pakkumise. Kümme päeva hiljem otsustas hankekomisjon kuulutada hanke võitjaks Medesto Logistics OÜ, kellega sõlmisime lepingu 23. novembril kogumahuga 2 370 000 eurot.
Järgmisel päeval jõudsime lõpuks ka riigi tugiteenuste keskusega, kes on Eestis riigihangete kompetentsikeskuseks, kokkuleppele, et edasised kiirtestide hanked viivad läbi nemad. Valitsus otsustas, et koolid vajavad kiirteste vähemalt kooliaasta lõpuni. Sel hetkel langes kivi südamelt – me ei ole enam testimisministeerium! Oli lootus, et saame lõpuks keskenduda haridusvaldkonna sisule, mitte meditsiinitarvikute hankimisele.
2021. aasta lõpus ja selle aasta algusest hakkas jõudsalt levima omicroni tüvi. Nakatumine kasvas kiiresti, laste seas oli kasvutrend nädalate võrdluses lausa rohkem kui 100%. Hinnati, et 86% nakatunutest kannavad omicroni tüve. Kiiret nakatumiste kasvu näitasid meile ka koolide kiirtestimise tulemused: jaanuari lõpus tuvastasime juba üle 5500 positiivse kiirtesti. Ka päevased nakatumise numbrid ületasid 5000. Nende hiiglaslike nakatumisnumbrite juures oli meil näiteks 23. jaanuari seisuga vaid 31 aktiivset koolikollet.
Oli oht läbikukkumiseks
Töönädala lõpus, 21. jaanuaril jõudis minuni info, et kaks kuud kestnud riigi tugiteenuste keskuse korraldatava kiirtestide hanke puhul on oht, et see kuulutatakse tehnilise vea tõttu läbikukkunuks. Rääkisin peaministriga, rahandusministriga ja riigihaldusministriga, et otsida lahendusi, sest teadsime, et koolidel hakkavad kiirtestid otsa saama. Pidime leidma lahenduse teisipäevaks, mil toimus valitsuse istung, kuidas paindlikult ja kiiresti koolidele vahepealsel ajal kiirteste tarnida.
Minu mõte oli jagada kiirtestide ostmiseks eraldatud 6,6 miljonit koolipidajatele, kes saaksid kiiresti oma koolidele testid osta. Sama päeva hilisõhtul saime kirja riigi tugiteenuste keskuselt. Nende eksperdid olid jõudnud järeldusele, et haridus- ja teadusministeeriumil on võimalik puuduvad kiirtestid osta olemasoleva raamlepingu mahu suurendamisega. See lahendus sobis ka valitsusele ning me laiendasime olemasolevat raamlepingut Medestoga. Koolid said kiiresti kätte hädavajalikud testid.
Jaanuari lõpus, veebruari alguses tuvastasime kiirtestimistega koolides üle 6000 positiivse kiirtesti tulemuse. Sealt edasi hakkasid näitajad tasapisi langema. Tipp oli ületatud ja koolid jäänud valdavalt kontaktõppele.
Järgnes süüdistus
Nüüd olen kooliaasta lõpus olukorras, kus rahandusministeerium, kes kuulub valitsusse, süüdistab mind isiklikult kahe väärteo toimepanekus. Samal ajal saadab rahandusministeeriumi allasutuse, riigi tugiteenuste keskuse juht meie ministeeriumi kantslerile südamliku kirja, milles ta palub vabandust, et nad on tõlgendanud seadust oma kolleegidega rahandusministeeriumist erinevalt ning seetõttu on käimas väärteomenetlus. Sümpaatne ametnik lubab trahvi tasumisel proportsionaalselt osaleda. Mida iganes see peaks tähendama.
Vaadates tagasi, kas oli tegemist haridus- ja teadusministeeriumi jaoks ettenägematu olukorraga, mis meist ei sõltunud? Jah, selgelt oli, sest esialgu pidi koolilaste testimise korraldama sotsiaalministeerium.
Kas tegemist oli äärmise vajadusega? Jah, oli, sest muidu oleksid koolid läinud distantsõppele, mille ühiskondlik kulu oleks olnud kordades suurem. Kas oli õiguspärane laiendada olemasolevat lepingut olukorras, kus hanke läbiviimine venis, nakatumisnäitajad tegid rekordeid ja seda soovitas riigihangete kompetentsikeskuse spetsialistid? Olen tänulik, et otsiti lahendusi, sest tänu sellele said lapsed vaadata oma õpetajatele silma ning jätkata turvaliselt oma haridusteed.
Haridusministrina on mul süda rahul, sest tegime otsuseid laste huvisid silmas pidades ja nii hästi kui tol hetkel oskasime. Meie otsustele on avalikult toetust avaldanud nii koolijuhtide, koolipsühholoogide kui ka huvihariduse ühendused. Tean, et haridusinimesed mõistavad ja toetavad mind. Jah, oli äärmine vajadus hoida viiruselainete vahus koolid võimalikult turvaliselt kontaktõppes.