Euroopa Liidu haridusministrite viimasel kohtumisel aasta lõpus arutasime, mida on oluline hariduses pandeemia tingimustes silmas pidada. Kohtumiste tulemusel valmisid soovitused hariduse korraldamiseks koroonakriisist mõjutatud oludes, pidades oluliseks õpilaste ja õpetajate digioskuste jätkuvat arendamist, õpilünkade tasandamist ja kooliperede vaimse tervise toetamist. Kõik need teemad on meil Eestis juba ka fookuses.
Üks oluline märksõna, mis haridusministrite kohtumisel palju tähelepanu sai, oli põimõpe ja sellega seonduv. Põimõppe all peame silmas seda, et koolis kohapeal õppimine on kombineeritud kaugõppe, sh veebiõppega ehk osa õppest toimub klassile kontaktõppes koolis ning osa õppest samadele õpilastele kaug- ehk distantsõppes. Põimõpe on meiegi koolidesse jõudnud ja näidanud, et digioskused vajavad jätkuvat arendamist. Tallinna Ülikooli ja Praxise distantsõppe uuringutes nimetatakse kitsaskohana ka õpetajate puudulikke oskusi tõhusa distantsõppe läbiviimisel, kusjuures peamiseks väljakutseks ei ole niivõrd digioskused, vaid pedagoogilised pädevused, kuidas kohandada oma õpetamispraktikaid muutunud õppekeskkonna järgi.
Koroonakriis on suunanud meid katsetama paindlikke õppevorme. On hea meel, et mitmed koolid on proovimas õppetöö uusi viise ja seadnud fookuse ennastjuhtiva õppija arendamisele. Toon näiteks Tartus asuva Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi, kus õpe toimub 4+1-süsteemi järgi ehk neli päeva on õpilased koolis ning üks päev kodus või vajaduspõhiselt eraldi õpperühmana koolis. Selliseid näiteid on veelgi. Õpetajatele pakub tuge Harno koolituskeskus, mis on jätkanud kord nädalas veebiseminaride sarja «Distantsilt targemaks». Neis saavad õpetajad ja koolijuhid praktilisi soovitusi õppetöö paremaks korraldamiseks. Kõik veebiseminarid on järelvaadatavad Youtube’i kanalis. Julgustan kõiki koole oma kogemusi jagama ja teiste kogemustest õppima! Uued toimivad lahendused saavadki sündida eelkõige koolides katsetades ja üksteiselt õppides.
Euroopa Liidu haridusministrite kohtumisel tõime soovitusena välja vajaduse pakkuda koolidele lisaressurssi, et toetada kohapeal vajaduspõhiselt õpilaste distantsõppest tulenevate õpilünkade tasandamist. Eraldi tuleb tähelepanu pöörata erivajadustega õpilastele.
Lisaks õpilaste ja õpetajate enda subjektiivsele hinnangule teame nüüd ka riigieksamite ja tasemetööde tulemuste põhjal, et distantsõppel on reaalne mõju õpitulemustele. Näiteks võib esimese ja teise kooliastme matemaatika tasemetööde tulemuste pealt öelda, et distantsõpe soosis pigem faktide omandamist. Teadmiste rakendamine ehk matemaatiliselt esitatud probleemide mõistmine jäi paljudel puudulikuks. Koroonamõjude uuringutes on teadlased välja toonud, et kui lastel tekivad baasoskustes lüngad, mõjutab see järgmiste oskuste omandamist kogu hilisema eluea jooksul. Õpilünkadel on suur mõju ka õpimotivatsioonile. Materjaliga hätta jäänutel võib õpimotivatsioon langeda, mis omakorda mõjutab järgnevaid õpitulemusi ning haridusvalikuid.
Koroonamõjude uuringutes on teadlased välja toonud, et kui lastel tekivad baasoskustes lüngad, mõjutab see järgmiste oskuste omandamist kogu hilisema eluea jooksul.
Uut kooliaastat alustades pidasime väga oluliseks, et haridus oleks järgmistes viiruselainetes avatud nii kaua kui vähegi võimalik. Ka kõik haridusteemadega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid on öelnud, et koolid peavad olema viimaste seas, mida viiruse leviku tõkestamiseks sulgeda. Oleme seda põhimõtet püüdnud järgida ja ühiselt pingutades üldjoontes ka hakkama saanud.
Eelmise õppeaasta lõpus said koolid 40 eurot õpilase kohta ehk kokku kuus miljonit eurot abivajajate toetamiseks. Praegu teame koolidelt saadud tagasiside põhjal, et seda raha kasutati individuaalseteks konsultatsioonideks, õppetööks väiksemateks rühmadeks jaotamiseks ning lisatundideks ja -kursusteks. Koolid said ise otsustada, milleks lisaraha kasutada. Kevadel toetasime 7,5 miljoni euroga enam kui 500 õpihuvilaagrit, et tõsta õpilaste distantsõppe ajal langenud õpimotivatsiooni. 2022. aasta riigieelarve näeb ette veel 12 miljonit eurot ehk 58 eurot iga õpilase kohta, et pakkuda vajaduspõhiselt tugiteenuseid ning korraldada õpet paindlikult ja õppijakeskselt.
Ministeerium on sõlminud koostöölepingud asendusõpetajate programmiga ning Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga, et suunata üliõpilasi koolidesse appi. Kevadest on asendusõpetajad andnud koolides üle 4500 tunni ning üliõpilased on abiks olnud ligi 6500 tunniga. Jätkame selle toetusega ka algaval aastal. 2022. aasta täienduskoolituse riiklikku koolitustellimusse on lisatud täienduskoolitused abiõpetajate ettevalmistamiseks, et oleks rohkem pädevaid inimesi õpilünkadega õpilaste toetamiseks. Praegusel keerulisel ajal ei peaks ükski noor haridussüsteemist välja kukkuma. Isegi kui õpilasel pole võimalik oma senises koolis jätkata, tuleb olla kindel, et tal on avamiseks järgmine uks, mille taga teda oodatakse ja kus tema areng saab parimal viisil toetatud.
Ka Eesti näitajad on muret tekitavad, näiteks vastas eelmise kevade küsitluse tulemuste kohaselt kolmandik 11. klassi õpilastest, et neil on tihti kõigest kõrini, ja umbes iga kaheksas tundis seda kogu aeg.
Koroonaaeg oma määramatusega on mõjutanud väga paljude inimeste vaimset tervist. Euroopa Liidu haridusministrite ühine soovitus on seada esikohale nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanemate füüsiline ja vaimne heaolu. Ka Eesti näitajad on muret tekitavad, näiteks vastas eelmise kevade küsitluse tulemuste kohaselt kolmandik 11. klassi õpilastest, et neil on tihti kõigest kõrini, ja umbes iga kaheksas tundis seda kogu aeg.
Oleme loonud õpilastele, lapsevanematele ja kõikidele haridustöötajatele nõuandeliini, et pakkuda võimalust rääkida kvalifitseeritud koolipsühholoogiga anonüümselt ja tasuta. Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20. Kutsun julgelt mure korral helistama ja oma muret jagama. Rääkimine on esimene samm ning hea võimalus, et end ja teisi tugevajavaid aidata.
Kindlasti on üks oluline abinõu ka novembrist alanud kiirtestimine koolides, mis on võimaldanud sel õppeaastal hoida meie koolid avatuna. Testimine on aidanud viirusekandjad varakult avastada ning seega oleme saanud ka nakkusahelad kiiresti reageerides katkestada. Valitsus on andnud põhimõttelise nõusoleku, et kiirtestimine koolides jätkub õppeaasta lõpuni.
Loodan väga, et intensiivne pandeemia olukord saab peatselt läbi ning saame oluliselt targemate ja tugevamatena taas tavapärasemat rahulikku elu jätkata.