Majanduskasvust saadav kasu peab jõudma iga inimeseni. Selleks oleme Reformierakonnas välja töötanud maksukava, millega vähendame tööjõumakse nii, et praegu keskmist palka teeniva inimese aastatulu oleks nelja aasta pärast 750 euro võrra suurem.
Läänlasena on minu jaoks oluline, et meie inimestel oleks kodumaakonnas hea ja turvaline elada, võimalus omandada konkurentsivõimeline haridus, teha meelepärast tööd, veeta kvaliteetselt vaba aega ning hoolitseda oma pere eest. Pean tähtsaks ka kiiret transpordiühendust pealinnaga. Kõige selle aluseks on tugev majandus.
Olen alati olnud seda meelt, et pigem olgu maksud madalamad: siis saab inimene ise otsustada, mida oma teenitud rahaga peale hakata. Töötegemise maksustamisega peab piiri pidama, kuna kõrged maksud pärsivad ettevõtlust, vähendavad inimeste motivatsiooni täiendavat lisandväärtust luua ning viivad kokkuvõttes majanduskasvu vähenemise, tööpuuduse suurenemise ja inimeste jõukuse kahanemiseni. Meie eesmärk on madalamad maksud ning seeläbi suurem heaolu.
Just majanduskasvu ergutamiseks on Reformierakond pidanud maksude alandamist üheks võtmeküsimuseks. 2000. aastal vabastati ettevõtete reinvesteeritud kasum tulumaksust – see pani aluse investeeringute sissevoolule ja lõi tuhandeid töökohti. Teine oluline samm on üksikisiku tulumaksu alandamine. Kümne aastaga on tulumaks oluliselt alanenud, 26 protsendilt 2005. aastal 20 protsendini 2015. aastast.
Maksukoormus väiksemaks
Oleme välja töötanud uue tööjõumaksude alandamise kava, millele küsime 1. märtsil valijate mandaati. Kava kohaselt kahekordistame tulumaksuvaba miinimumi 300 euroni kuus, mis puudutab kõige enam väiksemat palka teenivaid inimesi.
Teiseks vähendame sotsiaalmaksu määra kahe protsendi võrra, muutes sotsiaalmaksu maksmise ning selle maksuga seotud sotsiaalsed garantiid paindlikumaks. Sotsiaalmaksu määr hakkab alanema 2017. aastast ja on 2019. aastal 31 protsenti praeguse 33 protsendi asemel.
Lisaks soovime langetada töötuskindlustusmaksu vähemalt 1,95 protsendini. Meie tööturu tugisüsteemid näitasid end heast küljest kriisi ajal ja soov on hoida need edaspidigi hästi toimivatena. Parim lahendus on kindlasti aga see, kui inimesel on töökoht.
PKC Haapsalu tehase sulgemise otsus ja Keilasse üleviimine mõjutab paljude meie maakonna inimeste elu. Osadel on võimalik jätkata tööd Harjumaal, kuid on ka neid, kes peavad leidma sootuks uue töö. Töötukassa korraldab töövahenduspäevi ning püüab leida võimalusi inimeste kiireks tööjõuturule naasmiseks, rakendades kõiki enda käsutuses olevad tugimeetmeid.
Ettevõtlik Läänemaa
Austades ettevõtjate otsuseid ja valikuid, on riigi ülesanne lisaks efektiivsele töötukassa tegevusele leida viise, kuidas tagada soodsad tingimused ettevõtluse arenguks kogu Eestis, misläbi tekiks juurde hästi tasustatud töökohti. Tööjõumaksude alandamisel on seejuures oluline roll.
Meie kõigi huvides on, et Läänemaa ettevõtetel läheks hästi. Siin tegutseb firmasid, kes on oma valdkonnas silmapaistvad kogu Eestis, kuid ka välismaal: Haapsalu Uksetehas, õmblusettevõte Nurme Vabrik, traadist tooteid valmistav K.MET, puitmaju tootev TENE Kaubandus, Est Trans Kaubaveod, Haapsalu Tarbijate Ühistu, Fra Mare Thalasso Spa jne.
Need on vaid osa meie maakonna tublidest ettevõtetest, kes hoiavad elus piirkondlikku majandust, loovad lisandväärtust ja pakuvad tööd sadadele inimestele. Tööjõumaksude alandamise kava oleme loonud just seetõttu, et meie inimestel ja neile tööd pakkuvatel ettevõtetel läheks elu paremaks.
Tööjõumaksude langetamine loob eeldused täiendavaks majanduskasvuks. Väiksem maksukoormus tähendab nii suuremat palka töötajate jaoks kui ka atraktiivsemat ettevõtluskeskkonda ja uute tasuvate töökohtade teket.