Kolmikliit on tunduvalt keerulisem moodustis kui kahe erakonna koalitsioon. Kui me märtsi alguses neljakesi laua taha istusime, siis mõtlesin, et küll tuleb alles sõit. Sõit, millesarnast ma senise 15 aasta vältel poliitikas veel kogenud ei ole. Tõsimeeli oli hetkeks tunne, et ehk suudame nelja erakonnaga koalitsiooni üle 20 aasta taas luua. Paraku läks siiski teisiti.
Väikese vahelduse mõttes otsustasin selles koosseisus töötada maaelukomisjonis, mulle juba meeldib 🙂
Poliitilise kandepinna ja kaasamise mõttes oleks Vabaerakonna koalitsioonivastutuse võtmine olnud musternäidis. Värskendus koalitsioonijõududes oleks olnud tervendav. Samas on ka mõnes mõttes arusaadav, et kogenud poliitikud noore partei ridades ei tahtnud võtta riske, mida valitsusvastutus endas paratamatult kannab. Lihtsam on opositsioonis olles oma kuvandit hoida, kuigi EKRE-l ja Keskerakonnal pole sealgi täna lihtne. Ma oleks väga tahtnud, et Vabaerakond osalenuks ka hariduse, kultuuri ja spordi teemalistel läbirääkimistel. Nendes valdkondades oleksime kindlasti leidnud päris suure ühisosa. Spordimehena tundub mulle, et nad andsid liiga vara alla, katkestasid maratoni esimestel kilomeetritel. Aga neli aastat on pikk aeg, selle jooksul võib nii mõndagi juhtuda.
Ka kolme erakonnaga on poliitilise ühisosa leidmine paras väljakutse, eriti veel seisus, kus peamised valimislubadused olid nii kulukad, et igaühe eest oleks võinud ehitada neljarealise Haapsalu raudtee. Samas teeb see koalitsioonileppes kokku lepitu veelgi väärtuslikumaks, kuna iga erakond pidi säilitama oma näo. Mulle meeldis läbirääkimiste formaat, kus kõik sõlmküsimused võeti valdkonnapõhiselt üksipulgi lahti ning arutati detailideni läbi. Mul oli au juhtida hariduse töörühma ning kaasa rääkida ka kultuuri ja spordi aruteludel. Kõnelused neis kolmes valdkonnas kestsid küll hommikust õhtuni kaks päeva järjest, kuid vaatamata sellele sai leppe ühisosa üllatavalt suur.
Milles siis enam kui kuu aega väldanud koalitsioonikõnelustel kokku lepitud sai? Kuna leppe kogumaht on ca 40 lehekülge, peatun kolmel peamisel valdkonnal: rahvuslikul julgeolekul, Eesti rahva püsimajäämisel ja tööjõumaksude vähendamisel. Detailse ülevaate koalitsioonileppest leiad valitsuse kodulehelt.
Esiplaanil on riigikaitse küsimused, et saaksime jätkuvalt elada vabas Eestis. Peame Eesti iseseisva kaitsevõime tagamisel võrdselt oluliseks kõrgetasemelise ettevalmistusega kutselisi kaitseväelasi, hästi kokkuharjutanud reservväelasi, pühendunud kaitseliitlasi, kodanikukohust täitvaid ajateenijaid ning tihedat koostööd tsiviilstruktuuridega. Hoiame riigikaitse kulud vähemalt kahel protsendil SKT-st ning jätkame tihedat koostööd meie liitlastega. Tõstame kutseliste kaitseväelaste palka ning poole võrra ajateenijate hüvitist. Kompenseerime kõigile reservkogunemistel osalejatele seetõttu saamata jäänud töötasu.
Eesti rahva püsimajäämine on rahvusliku julgeoleku kõrval teine ääretult oluline väljakutse. Selleks kavandame igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200-eurost lasterikka pere toetust (täiendavalt kehtivale 100-eurosele kolmanda ja enama lapse toetusele). Ka pere esimese ja teise lapse toetus tõuseb 60 euroni, kuid soovime, et kolmelapseline pere saaks Eestis uueks normaalsuseks.
Reformierakonna üks valimislubadusi oli ka tööjõumaksude alandamine. Tulumaks on viimase kümne aastaga alanenud kuue protsendipunkti võrra. Nüüd oleme kokku leppinud sotsiaalmaksu määra vähendamises 33%-lt 32%-le. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste rahastamine seejuures ei kannata. Ravi– ja pensionikindlustuse osa kompenseerime riigieelarve muudest tuludest.
Madalapalgaliste toimetuleku parandamiseks tõstame tulumaksuvaba miinimumi 154 eurolt 205 euroni kuus. Eakate toetamiseks tagame pensionide kasvu kooskõlas palkade kasvuga. Keskmine vanaduspension jääb tulevikuski tulumaksuvabaks.
Ma pean töövõiduks ka seda, et Haapsalu raudtee sai koalitsioonileppes ära mainitud. Olgem ausad, see polnud lihtne, kuna kõiki teemasid, mis puudutasid mingilgi määral riigi rahalisi kohustusi, analüüsis põhjalikult ka rahanduse töörühm, mille peamiseks töövahendiks olid „käärid“. Praegune sõnastus ei garanteeri, et Haapsalu raudtee 100% kindlalt tuleb, kuna ehitamisele peab eelnema veel põhjalik analüüs, kuid kahtlemata annab see meile senisest tugevama pinnase liikumaks oma plaanidega edasi. Ja seda me kindlasti ka teeme.
Poliitikas, nagu igas teiseski eluvaldkonnas, on visadus ääretult tähtis omadus. Justnimelt visadus on märksõna, mis uut koalitsiooni ilmselt kõige paremini iseloomustab. Enneolematult kaua kestnud ühisosa otsimine IRL-i, sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna vahel päädis hea koalitsioonileppega, millest Eesti valitsus järgmistel aastatel juhindub. Visadus viib sihile.
Lauri Luik