Maanteeameti plaan kaotada võimalus nt Haapsalus A- ja B-kategooria sõidueksamit sooritada, on risti vastupidine sellele, millisena mina riigireformi kavandatavaid mõjusid näen. Riigireformi, sh erinevate ametkondade töö reformimise eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja tõsta majandamise efektiivsust, kuid selle kõige juures on ka kolmas, mitte vähem tähtis tahk, see on teenuste kättesaadavus. Ja kättesaadavus ei tohi minu hinnangul halveneda.
Täiesti mõistetav, et teenuseid, mida saab pakkuda interneti teel või mille vastu nõudlus on pea olematu, pole otstarbekas väiksemates kohtades füüsilisel kujul pakkuda, inimene saab seda kõike teha kodus või raamatukogus arvuti taga. Arvutiinsenerina kirjutan sellele kahe käega digiallkirja alla. Aga senikaua, kuni sõidueksamit internetis sooritada pole võimalik, ei tohiks ka antud teenuse tänast kättesaadavust piirata. Pealegi on sellele teenusele pidev nõudlus.
Maanteeameti põhjendus toimiva süsteemi muutmiseks on minu hinnangul läbi mõtlemata. Ameti soov, et eksameid antaks pingelise liiklusega linnades, ei lähe kuidagi kokku nende loodava erandiga, mida kavandatakse saarelistele maakondadele. Kes on Kärdlas liigelnud, see teab, millest ma räägin. Loomulikult on ainuõige, et saartel saab ka edaspidi sõidueksameid sooritada, kuid antud kontekstis mõjub maanteameti põhjendus pingelisematest liiklusoludest kurioossena.
Maanteeameti tsentraalse eksamikeskuse loomine, tõstmaks eksamineerimise kvaliteeti, ühtlustamaks ootejärjekordi ning vähendadamaks korruptsiooniriski, on igati hea mõte, kuid ametkonna siseprobleemide tõttu (nt korruptsioonioht) ei tohi Eesti inimene (ka väiksemates piirkondades elav) kannatada.
Minu nägemuses toimub ning areneb aktiivne elu Eestis ka väljaspool Tallinna ja Tartut, mistõttu tuleks ametkondade tegevust planeerides kindlasti silmas pidada ka regionaalpoliitilist mõõdet. Värske ja julge pilguga tuleb üle vaadata kogu tänane riigiaparaat ning tuua teenuseid just piirkondadesse, mitte vastupidi.