Kultuurikomisjon arutas 9. septembri 2014 a istungil Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud eelnõu, milles tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek määrata Sisekaitseakadeemia asukohaks Ida- Virumaa ning rajada sinna käimasoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul uus Sisekaitseakadeemia õppehoone.
Komisjon arutas eelnõu esmakordselt 9. juunil 2014 ning palus seejärel siseministrilt, haridus- ja teadusministrilt ning Sisekaitseakadeemia rektorilt esitada koostöös Sisekaitseakadeemia erinevas mahus üleviimise regionaalpoliitiliste ja hariduslike mõjude analüüs. 9. septembri istungil tutvustas siseminister Hanno Pevkur, et on analüüside tulemusel valmis esitama Vabariigi Valitsusele ettepanekut luua Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia püsiv praktikabaas ning renoveerida Sisekaitseakadeemia peahoone Tallinnas. Praktikabaasi rajamine Ida-Virumaale tagaks ka eelnõus toodud eesmärgi suurendada Eesti riigi kohalolekut viidatud regioonis. Praktikabaasi rajamiseks on vaja välja ehitada ühiselamu ning koolitada praktikajuhendajaid. Koostööd tehakse Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga.
Rektor Lauri Taburi sõnul tagaks praktikabaasi loomine aastaringselt ligikaudu saja kadeti viibimise erinevates Ida-Virumaa asutustes, kus nad kohapeal olevate juhendajate abil läbiksid oma korralise praktika. Praktika keskmine kestus on kadettidel on 1- 3 kuud.
Nii esitatud mõjude analüüs kui istungil aset leidnud arutelu tõid välja, et suurim võimalik negatiivne mõju Sisekaitseakadeemia täies mahus üleviimisel võib olla mõju õppetegevuse kvaliteedile. Palju Sisekaitseakadeemia õppejõudude on tegevametnikud ja praktikud, kellel võib osutuda keerukaks Ida-Virumaal läbiviidav õppetöö ja Tallinnas toimuv igapäevatöö ühitamine. Selle tagajärjel võib tekkida vajadus leida suuremal hulgal uusi õppejõude.
Kultuurikomisjon otsustas viia läbi eelnõu arutelu Riigikogu täiskogus neljapäeval, 18. septembril. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 kohaselt arutatakse eelnõu, mis sisaldab Vabariigi Valitsusele tehtavat ettepanekut, ühel lugemisel, misjärel pannakse eelnõu lõpphääletusele. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, st vähemalt 51 poolthäält.