Eesti on viimase veerandsaja aastaga läbi teinud suure arengu. Eesti on kaitstud. Meil on oma vaba riik, konkurentsivõimeline haridussüsteem, toimiv avalike teenuste võrk ning arenev majandus. Tugev majandus annab võimaluse vajaduspõhiselt toetada inimesi, kes end ise aidata ei suuda. Eesti innovaatilisus on musternäidis maailmas. Eluolu on läinud aastatega märkimisväärselt paremaks. Samas võitleme juba aastaid demograafiliste väljakutsetega – eestlaste arv väheneb. Ja sellega tuleb jõuliselt tegeleda – plaanime tõsta kolmanda lapse toetuse 300 euroni.
Oleme läbi aastate rakendanud meetmeid, et sündide arv suureneks. 2003. aasta valimiste eel tuli Reformierakond välja mõttega vanemahüvitisest, mis säilitaks lapsega kodus olevale vanemale senise sissetuleku vastavalt makstud sotsiaalmaksule. Vanemapalk sai reaalsuseks, sündide arv hakkas kasvama. Iive oli 2010. aastal isegi korraks positiivne.
2011. aastal algatasime vajaduspõhise lastetoetuste reformi, mis on ellu viidud ja kahekordistab vähekindlustatud perede lastetoetuse. Juba on otsustatud seegi, et 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni.
Vaatamata jõupingutustele ei ole olukord veel rahuldav, sest Eesti elanike arv kahaneb endiselt. Perede loomise ja laste saamise ikka on jõudnud väikesearvuline 1990. aastate noorte põlvkond. Statistikaameti uue rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest. Maksumaksjate arv väheneb, samas suureneb ülalpeetavate hulk. See on aga selge oht Eesti riigi ja rahva püsimisele ning ka majanduse arengule. Hästi kaitstud riigi ja kasvava majanduse kõrval on Eesti olulisim eesmärk rahvastiku juurdekasv – rohkem hästi hoitud ja kasvatatud lapsi ning õnnelikke ja väärikaid perekondi. Seega tuleb demograafilisi meetmeid võimendada.
Selleks, et tagada rahvaarvu suurenemine, peab igas peres olema vähemalt 2,1 last. Hetkel on see näitaja 1,52. Lastetoetuste andmete põhjal on vaid 11% peresid kolme ja enama lapsega. 2013. a lõpus sai kokku kolmanda ja järgneva lapse toetust 21 625 last ehk 16 749 peret. Eksperdid on öelnud, et kolmandad lapsed jäävad suurel määral sündimata eelkõige majandusliku toimetuleku tõttu. Seega suuremate rahaliste toetuste mõju kolmandate laste sündidele oleks märkimisväärne.
Seetõttu oleme välja käinud mõtte, et rahvastiku juurdekasvuks ja kolmandate laste sünni ergutamiseks maksab riik peale vanemahüvitise lõppu alates kolmandast lapsest igale lapsele 300 eurot kuus. Sellele ideele küsime Riigikogu valimistel ka inimeste mandaati.
Kolmanda ja järgneva lapse toetuse tõus 300 euroni kuus maksab umbes 60 – 70 miljonit eurot aastas. Oodatav sündide kasv on 2016. aastal 500, 2017. aastal 1000 ja 2018. aastal 1500 last. Jah, see on üüratu summa, kuid Eesti riigi ja rahvastiku jätkusuutlikkus on meile kallis, enamgi veel. Riigi korras rahanduse eest vastutajatena on meie esmane ülesanne, mis iganes kulutusi planeerides, veenduda, et katteallikad oleksid olemas. Võimalusi on mitmeid, kuid ühtede võimalikena oleme kavandanud üürituru korrastamise, riigireformi ja riigilõivude kulupõhiseks viimise.
Sünde ergutava toetuse kõrval on sama olulise kaaluga ka peredele vajalike teenuste – näiteks lasteaia ja -hoiu – pakkumine ning kogu ühiskonna peresõbralikumaks muutumine. Aastaks 2019 loome riigi ja Euroopa Liidu vahendite toel juurde täiendavalt 1200 lapsehoiukohta, millega kaotame sõimekohtade puudujäägi. Kokku on täiendavate lasteaia ja –hoiu kohtade loomiseks ette nähtud ca 40 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. Esimese sammu sõimekohtade nappuse leevendamiseks astusime mõne nädala eest Riigikogus vastu võetud Koolieelse lasteasutuse seadusega, mis annab kohalikele omavalitsustele võimaluse vanema nõusolekul pakkuda 1,5-3-aastasele lapsele lasteaia koha asemel lastehoiu kohta. See võimaldab lapsevanematel, kes täna ootavad oma sõimeealisele järglasele lasteaiakohta, sama hinna eest saada koheselt koht lastehoius.
Kui valijad annavad meile selleks märtsikuistel valimistel mandaadi, siis vanemahüvitise edasiarendusena seadustame, et peale vanemahüvitise lõppu makstakse alates kolmandast lapsest perele 300 eurot kuus. Makstakse kolmandale lapsele, neljandale lapsele ja nii edasi… Kusjuures senine peretoetuste süsteem jääb samuti alles. Oluline on rõhutada, et kolmanda lapse toetuse kolmekordistamise puhul ei ole tegemist sotsiaaltoetuse, vaid demograafilise meetmega, mis on suunatud Eesti riigi ja rahvuse püsimisele.
Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees