Tallinna lasteaia kohatasu kaotamise teemal levib hulgaliselt pooltõdesid ja laimu, mille poliitiline eesmärk on näidata pealinna lasteaia kohatasu kaotamise otsust halvemas valguses.
Kogusime kokku mõned enimlevinud väited lasteaia kohatasu kaotamise teemal ning anname neile vastused.
Väide: Lasteaia kohatasu kaotamine Tallinnas võib kaasa tuua kohtade arvu kättesaadavuse halvenemise, sest vanemad, kes vajavad lastele hoidu 1-2 päeva nädalas, võtavad ära võimaluse neilt, kes vajavad hoidu terveks nädalaks. Lasteaia kohatasu seda riski minimeerib, sest keegi ei taha täiskoha eest tasuda, kui vajadus puudub.
Lasteaiakohti ei jagata päevade kaupa. Lasteaedade süsteem Eestis ei toimi nagu takso või päevapiletiga teenus. See, kui sageli laps lasteaias käib, ei ole siinkohal relevantne, koht on lapse, mitte päevade järgi.
Hariduse abilinnapea sõnul käib Tallinnas lasteaias 95% lastest. Nendel 5% lastest, kes lasteaias ei käi, on erinevad põhjused – mõni tõesti ei ole kohta saanud, aga on ka neid, kelle vanemad ei soovi last lasteaeda panna.
Lasteaia kohatasu hüvitamise määruses saab vajadusel selgemalt reguleerida, kellel on õigus täiemahuliseks lasteaia kohatasu kompenseerimiseks. Näiteks võib sätestada, et kompensatsiooni saamise eelduseks on lapse regulaarne osalemine lasteaia õppetöös kindla päevade arvu ulatuses, välja arvatud tervislikel põhjustel põhjendatud puudumised.
Väide: Suureneb fiktiivsete sissekirjutuste risk. Kuna naabervaldades on lasteaia tasu oluliselt kõrgem kui Tallinnas, siis tekib oht, et hakatakse tasuta koha nimel ennast sisse kirjutama Tallinnasse, võttes sellega kohti päriselt pealinnas elavatelt lastelt.
Tallinna linn ei määra lasteaia kohta ainult rahvastikuregistri alusel. Oluliseks kriteeriumiks on ka lapse vanus, elukoha piirkond (eelistatakse samas linnaosas elavaid peresid) ja taotlemise aeg, sh konkreetse lasteaia järjekorra pikkus.
Samuti on pealinn kehtestanud nõude alalisele elukohale. Tallinna lasteaedade süsteem eeldab, et vähemalt üks lapsevanem ja laps on rahvastikuregistris sisse kirjutatud Tallinna aadressile eelmise aasta lõpu seisuga ning ka reaalselt elavad selles kohas.
Ühe lahendusena saab kaaluda veel seda, et tulevikus on lasteaia kohatasu täieliku kompenseerimise puhul eelduseks, et mõlemad vanemad on Tallinnasse sisse kirjutatud. See aitab ennetada olukorda, kus üks vanem kirjutab end Tallinna sisse tasuta lasteaiakoha saamiseks, samal ajal kui teine vanem säilitab elukoha naaberomavalitsuses, kasutades seal näiteks maamaksu soodustusi.
Väide: Tuleb leida jätkusuutlik rahaline kate – kohatasu vabastus ei saa olla ühekordne projekt aasta lõpuni.
Tallinn on jõukas omavalitsus. Tallinna linna 2025. aasta eelarve maht on 1,29 miljardit eurot. Tallinn saab teha suuri otsuseid, et toetada lastega peresid. Lasteaia kohatasu kaotamiseks vajalike katteallikate leidmiseks tõmbame kokku ebamõistlikke munitsipaalkulutusi ning vaatame üle linnastruktuurid, et koondada ametikohti, mida me ei vaja. Töö pikaajaliste katteallikate leidmiseks on linnavalitsuses alanud.
Väide: Lasteaia kohatasu kaotamine toob kaasa selle, et linnal on vähem võimalusi uute lasteaedade rajamiseks ja olemasolevate renoveerimiseks.
Tallinna lasteaedade investeeringud on kindlaks määratud Tallinna linna eelarvestrateegias aastateks 2025-2028. Lasteaia kohatasu kaotamine saab olema lisainvesteering valdkonda. Selleks vajaminev raha on kavas leida ebavajalike munitsipaalkulutuste, mitte olemasolevate haridusinvesteeringute arvelt. Ka koolimajade ehitamiseks ja renoveerimiseks ei küsita põhikoolis ega gümnaasiumis osalustasu.
Väide: Kui lasteaia kohatasu kaotada, siis ei jätku linnal vahendeid lasteaiaõpetajate ja nende abide palkade tõstmiseks.
Reformierakond on alati seisnud selle eest, et Tallinna koolide ja lasteaiaõpetajate palgad tõuseksid käsikäes. Samuti oleme seisukohal, et lasteaiaõpetajate abide palk peab moodustama 75 protsenti lasteaiaõpetajate palgast. Nendest põhimõtetest ei ole me loobunud. Kahetsusväärselt jäi eelmise aasta lõpus Tallinna lasteaiaõpetajate abide palk tõstmata, kuid nüüd soovib valdkonna eest vastutav abilinnapea selle lahendada. Meie toetame teda selles.
Lasteaia kohatasu kaotamine saab olema lisainvesteering valdkonda. See raha on kavas leida ebavajalike munitsipaalkulutuste, mitte õpetajate ja nende abide palgatõusu arvelt.
Väide: Septembrist 2025 jõustub uus alushariduse seadus, mis kohustab omavalitsusi kompenseerima eralastehoiule teenuse osutamise kulud, kui munitsipaallasteaedades puuduvad vabad kohad. Kohatasu omaosalus ei tohi olla eralastehoius suurem kui munitsipaallasteaias. Eelarve koormus suureneb.
Tallinn on arvestanud selle kuluga juba käesoleva aasta eelarves. Täiendavate püsikulude lisandumine ei nõua tasuta lasteaiakoha põhimõttest loobumist, vaid tarka ja läbimõeldud eelarve ja selle strateegia kujundamist, mis arvestab lasteaia kohatasu kaotamise mõjuga.
Selleks, et suurendada munitsipaallasteaedade kohtade arvu ja ennetada tulevikus eralasteaedade tasumisega kaasnevaid kulusid, on linn juba teinud vajalikke samme ja teeb seda edasi. Sel ja eelmisel aastal on pealinnas töös kokku 15 lasteaeda, mida kas laiendatakse ja renoveeritakse või ehitatakse.
Väide: Kas lasteaia kohatasust vabastatakse ka eralasteaedades käivad lapsed?
Selleks, et kõiki lapsi võrdselt kohelda, oleme linnavalitsuses kokku leppinud eralasteaedade toetuse tõstmise. Hariduse eest vastutav abilinnapea tegeleb vastava ettepaneku ettevalmistamisega.
Väide: Millal kaotab Reformierakond kohatasu teistes enda juhitavates omavalitsustes?
Kohalikud omavalitsused on Eestis autonoomsed. See tähendab, et iga omavalitsus on ise vaba otsustama, milleks maksumaksjatelt kogutud raha kasutada. Tallinnal on olemas võimalused lasteaia kohatasu kaotamiseks.
Väide: Kui räägite, et haridus peab olema kohatasuta lasteaiast alates, siis millal kaotab Reformierakond üleriigiliselt lasteaia kohatasu?
Alusharidus on kohaliku omavalitsuse korraldada.