Ringiraha aitab parandada huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust kodu lähedal ja annab noortele rohkem valikuvõimalusi, ütles riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Laine Randjärv (Reformierakond).
Randjärv avaldas heameelt, et Reformierakonna algatatud ringiraha idee on saamas reaalsuseks. Riigikogus teise lugemise läbinud eelnõusse on tema sõnul lisatud olulisi muudatusettepanekuid, mis noorte huvitegevuse toetamiseks mõeldud raha paremini adressaadini viivad.
„Huvihariduse ja huvitegevuse kontseptsiooni toetamiseks tehti esimesed sammud juba 2007. aastal. See sai uuesti hoo sisse 2015. aastal Taavi Rõivase valitsuses ning on üks tähtsaimaid kultuuripoliitika nurgakive, sest toetab noorte isiksuse arengut maast madalast. Kaunid kunstid, rahvakultuur, teadusringid ja sporditegemine on kõik heaks eelduseks noore inimese silmaringi avardamisel ning aitavad edaspidi läbi lüüa mis tahes eluvaldkonnas,“ lausus kultuurikomisjoni aseesimees.
Kultuurikomisjon ettepaneku kohaselt peab omavalitsus lähtuma põhimõttest, et ta ei asendaks riigi poolt antava toetusega huvitegevusele ja huviharidusele oma eelarvest kaetavaid kulusid.
„Oluline on nimetatud toetuse jagamise puhul arvestada lasterikaste perede vajadusi, kelle võimalused võivad olla piiratud huviringide kõrge tasu tõttu. Seepärast leidsime, et on oluline lisada viide nelja ja enama lapsega perede olukorrale, millest peavad omavalitsused toetuse kasutamisel muude tingimuste juures lähtuma,“ selgitas Randjärv.
Kultuurikomisjoni aseesimehe sõnul on ringiraha jaotamisel võrdselt olulised komponendid nii kättesaadavus kui huvitegevuse mitmekesisus.
„Selline jaotus tagab võimalused vähemalt 40 000 sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras olevale noorele ning aitab huvitegevuse regionaalset kättesaadavust parandada vähese elanike arvuga piirkondades, kus kokku elab umbes 62 000 noort,“ lisas Randjärv.