Pea iga lapsevanema soov on, et tema laps(ed) saaksid tegeleda oma hobidega ja osaleda huviringis. Lisaks väärtuslikule ajaveetmisvormile on see kasulik lapse arengule praegu ja tulevikus.
Kultuuriministeeriumis valminud noorsootöö seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu hõlbustab huvihariduse kättesaamist. Tänaseks on pelgalt ideest saanud reaalne seadusemuudatus, mis toob igale kooliealisele lapsele 2000 kroonise ringiraha ja mida saab kasutada spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks.
Aasta jooksul olen ministrina ringiraha põhimõtteid tutvustanud kolmeteistkümne maakonna visiidi käigus nii suuremates, kui ka väiksemates omavalitsustes. Tagasiside on üldjoontes olnud vaid positiivne ja parandusettepanekud asjalikud ning huvi selle jõustumise vastu üha suureneb.
Ringiraha kontseptsioon on tulnud jutuks ka mitmetel välisvisiitidel. Meie idee edendada ringiraha näol huviharidust ja kaasata sellega rohkem lapsi oma vaba aega veetma, on pälvinud siirast huvi kohtumistel nii Rootsi, Soome, Läti kui ka Šotimaa kultuuriministritega.
Võimaluse saab igaüks
Ringiraha on mõeldud aastase pearahana kõikidele lastele, kes käivad ükskõik millises huvikoolis, spordiklubis või huviringis sõltumata nende omandivormist. Sõltumata ka sellest, kas huviring on tasuline või tasuta. Lapsevanemal tuleb teha taotlus oma elukohajärgsele omavalitsusele ning sealt suunatakse raha huviringile tema lapse osalustasude katmise hüvitamiseks, kui ring on tasuline. Kui osalustasu huviringis puudub, võib omavalitsus kasutada raha huvihariduse edendamiseks, näiteks ringidele õppevahendite soetamiseks või ringijuhtide, treenerite ja õpetajate töö tasustamiseks.
Kui sobivat huvialaringi elukohajärgses omavalitsuses ei ole, saab vanem kasutada oma õigust ringirahale just selles naaberlinnas või vallas, kus soovitud ring olemas. Ringiraha kasutamine on paindlik ka seetõttu, et seda on võimalik suunata mitmesse ringi korraga sel juhul, kui kahe ringi osalustasu jääb alla piirsumma. Kindlasti aga annab ringiraha kehtestamine kindluse uute huvitegevuste tekkeks neisse paikadesse, kus need võimalused täna puuduvad. Seda eriti väiksemates omavalitsustes, kus rahakott õhem ja seega ka võimalused väiksemad.
Uuringud kinnitavad vajadust
Lisaks kõige olulisemale – võimaldada kõikidel lastel osaleda huviringis, olenemata pere suurusest või nende vanemate rahakoti paksusest – on ringiraha seaduseks muutmisel veel mitu positiivset külge.
Esiteks – parim ravi on ennetus. Noorte kaasamine huvitegevusse aitab ennetada riskikäitumist. Noored, kes on oma vaba aja sisustanud erinevate huvitegevustega, satuvad vägijooke tarvitama tunduvalt harvemini, kui teised eakaaslased. Enamasti joovad noored ikkagi seepärast, et pole kohta ega võimalust huvipakkuvaga tegeleda.
Eesti Konjunktuuriinstituut viis tänavu veebruaris läbi uuringu “Eesti omavalituste alkoholipoliitikast”, millele vastasid omavalitsusametnikud ja politseinikud. Üle 90 % politseiametnikest leidis, et kõige efektiivsemad meetmed oleksid ennetustegevus haridusasutustes ja hoiatavad reklaamkampaaniad. Peaaegu sama palju vastanutest loeb tõhusateks meetmeteks noortele täiendavate vaba aja veetmise võimaluste loomist. Sarnasele arvamusele jõuti ka eelpool viidatud Faktumi uuringus. Ülekaalukas 79 % vastajatest oli arvamusel, et huvitegevused hoiavad noori eemal halvast ja aitavad vähendada kuritegevust.
Kultuuriministeeriumis valminud seaduseelnõu toob kaasa veel ühe positiivse nüansi, ringide registreerimisnõude. See annab täna puuduva täpse ülevaate huvitegevuse praegusest seisust Eestis. Tänu huviringide registreerimisele saame edaspidi iga-aastaselt teada, kui palju lapsi on huvitegevusega hõivatud, milliseid erialaseid ringe Eestis tegutseb ning millised huviringid on laste seas kõige hinnatumad. Süsteemi korrastamine võimaldab astuda järgmisi samme, sest eesmärk on kaasata huvitegevusse järjest rohkem lapsi.
Seaduseelnõu on tänaseks läbinud kõik kooskõlastusringid, olen koalitsioonipartneritele kahel korral tutvustatud ringiraha põhimõtteid valitsuskabinetis. Läbida on jäänud veel vabariigi valitsuse istung, et eelnõu jõuaks veel sellel kuul aruteluks ja vastuvõtmiseks Riigikokku. Lapsevanemad ootavad riigilt huvihariduse ja sportimisvõimaluste kättesaadavaks tegemist. Jagan nende veendumust, et siinkohal riigipoolse abikäe ulatamine laste kaasamisel huvitegevusse, on kasulik meile kõigile – nii praegu kui tulevikus.