Uut strateegiat ning selle maa-, mere- ja õhukaitse osiseid tuleb juhtima toimiv regionaalne juhtimisahel, kus otsustusprotsess on eelnevast kiirem ja iseseisvam.
NATO Madridi tippkohtumine seab kogu alliansile tee järgmisteks kümnenditeks. Allianss laieneb, kaitsehoiak tugevneb, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine kiireneb, Ukraina abistamine lühikeses ja kesk-pikas perspektiivis aina suureneb, Eesti ja Baltikumi kaitsmine hakkab käima läbi tugevdatud plaanide – need ja paljud teised otsused Madridi tippkohtumisel kindlustavad terve transatlantilise alliansi tuleviku.
Balti riikide ja Eesti kaitse uus strateegia
Venemaa tegevus Ukrainas on näidanud, et see valulävend ja risk, mida ta on valmis võtma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks on oluliselt tõusnud. Seetõttu peab ka NATO enda panust meie piirkonnas tõstma, et ainuüksi see mõte Balti riikide ründmisest ei tuleks isegi kõne alla. Selleks ei piisa enam heidutusest, et rünnak meie vastu on rünnak terve NATO vastu ja Balti riikide tagasivallutamise plaanidest. See toimis enne 24. veebruarit, ent täna on olukord teine.
Madridi tippkohtumisest järgselt hakkab meie julgeolekut tagama püsiva kaitse strateegia, kus allianss kaitseb igat NATO nurka, alates esimesest sentimeetrist meie pool piiri. Sellele eelneb muidugi tark eelhoiatussüsteem, mille abil on juba ammu enne seda hetke eelis meil – kollektiivsel alliansil. Uut strateegiat ning selle maa-, mere- ja õhukaitse osiseid tuleb juhtima toimiv regionaalne juhtimisahel, kus otsustusprotsess on eelnevast kiirem ja iseseisvam. Toimivad juhtimisahelad ja sõjaliselt targad plaanid on need, mis toovad sõjapidamises edu ning meie naaber teab seda väga hästi. Plaanide edukat täidesaatmist hakatakse muidugi iga-aastaselt koostöös erineva riikide liitlassõduritega õppustel läbi harjutama. Iga täiendava õppusega saame veel tugevama ja paremini koostoimiva väe, mis ei luba meie territooriumile ühtegi vastast.
Liitlased Eestis
Eestis on hetkel ca 2000 liitlassõdurit, nendega koos on erinevad võimed ja relvasüsteemid, millest üks olulisim on Ämaris paiknevad liitlaste hävitajad. See number kindlasti muutub erinevate liitlasvägede rotatsioonidega Eestis, aga mis on numbrist veelgi olulisem on see, et liitlasvägedel on siin plaanide järgi kindlad ülesanded, nad teavad meie maastikku ning Eestisse siirmine on kiire ja läbi harjutatud. Nende eelduste täitmiseks ei pea kõik täiendavad väed paiknema alaliselt Eestis, suurema osa paiknemine oma koduriigi baasides ja regulaarsete väljaõpete tegemine on olnud kogu aeg sõjaväelaste ettepanek ja kõige kulu-efektiivsem lahendus.
Liitlastega ühiselt infot vahetav eelhoiatussüsteem tagab selle, et need liitlasväed on ammu enne vastast meie kodumaal. Nende saabumist toetavad need samad õhuväe hävitajad, kelle reageerimiskiirust mõõdetakse millisekundites. Taristu ehitamise asemel arendame jõudsalt enda iseseisvat kaitsevõimet, soetame täiendavaid võimekusi nagu näiteks keskmaa õhutõrje ja arendame välja kaitsevaiba – kaitseliidu üksused iga meie kalli kodumaa territooriumi peale. Seda kõike hakkab juhtima uus diviisi tasandi juhtimisstruktuur ning üheskoos Ühendkuningriikidega, kes juhib Eestis paiknevate liitlaste lahingugruppi, oleme asunud selle detaile välja töötama.
NATO uks jääb uutele liikmetele avatuks
Diplomaatias on sõnumitel märgiline roll, niisamuti ka Madridi tippkohtumisel. Seetõttu on ülimalt oluline, et allianss annab signaali, et uks on endiselt avatud ning vaatamata sõjale, ei ole Ukraina liitumisperspektiiv liitumiseks kuhugi kadunud ja ei kao ka tulevikus. Selle sõnumi märgilisust ei tasu alahinnata ning selle kõrval on sama oluline hiljutine Euroopa Liidu liidrite otsus alustada liitumiskõnelusi Ukraina ja Moldovaga ja anda selge EL liitumisperspektiiv Gruusiale.
Mõistagi ei juhtu see üleöö ning esmalt peab Ukraina selle sõja võitma ja Venemaa kaotama, aga see annab selge sihi, mille nimel seda võitlust ja jõupingutust jätkata. Ka Eestil võttis Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumine 12 aastat ning liikmelisuse nimel pidime läbima hulganisti reforme, ent me teadsime mille nimel me seda teeme. Seniks toetab NATO Ukrainat läbi uue abipaketi, mis aitab muu hulgas ka kesk-pikas perspektiivis Ukraina armeel minna üle NATO standarditele ja moodsatele Lääne relvasüsteemidele. Seeläbi toetame Ukraina liitumist NATOga juba täna ka tegudes.
Soome ja Rootsi astusid samuti sammu liitumisele lähemale, kus nüüdsest on kõik alliansi liikmesriigid nende liitumisega päri. NATO pere koosneb 30 liikmest ning neil kõigil on erinevad vaatenurgad või julgeolekuohud, millega tuleb arvestada. Eesti on olnud algusest peale Soome ja Rootsi liikmelisuse üks suuremaid toetajaid, aga liitlastena peame me püüdma mõista ka teiste liitlasriikide murekohti ning aitama neid lahendada ja lepitada – see on vastutustundliku NATO pereliikme roll ja diplomaatia raison d’etre.
Taaskord ka Balti riikide NATO liikmelisus ei olnud toona iseenesestmõistetav ning nõudis suurt veenmistööd – selle veenmistöö eest peame eeskätt tänama Saksamaad ja Taanit, kes toona meid väga tugevalt toetasid. Soome ja Rootsi liitumine vajab veel liikmesriikide poolt ratifitseerimist ning see võtab veel aega, ent aasta lõpuks võiksid mõlemad riigid juba meie NATO liitlased olla. Seniks on kõik NATO suurriigid andnud avalikult Soomele ja Rootsile kaitsegarantiisid, et vahepealsel perioodil Venemaa ühtegi valearvestust ei teeks.
NATO on süvatehnoloogiate eestvedaja
Lääneriikide ja allianssi tugevus on alati peitunud tehnoloogilises ülekaalus, mille hoidmiseks tuleb igapäevaselt vaeva näha. Seda eriti täna, kus tehnoloogia areng aina kiireneb ning kolmandad riigid, eeskätt Hiina, on tehnoloogia valdkonnas üha suurem konkurent. Selleks, et allianss säilitaks enda tehnoloogilist ülekaalu ka tulevikus peame me senisest rohkem panustama murranguliste süvatehnoloogiate välja arendamisse nagu tehisintellekt, kvanttehnoloogia, robootika või autonoomsed süsteemid.
Viimase kahe aastaga on näiteks odavate kommertsdroonide roll lahinguväljal hüppeliselt kasvanud ning selle ohu eest kaitsmiseks on vaja leiutada ja võtta kasutusele uusi lahendusi. Sellel eesmärgil loodi uus NATO innovatsioonifond ja kiirendi nimega DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic), mille Euroopa peakorter rajatakse just Eestisse ja Londonisse. See aitab ühendada Eesti ülikoolid, kaitsetööstuse, kaitseväe ja avaliku sektori ning sellest koostööst sündivad lahendused tugevdavad tervet NATOt. See on lisandväärtus, mida saab pakkuda Eesti väikese, väleda ja tehnoloogiliselt arenenud riigina alliansile, mis kaitseb miljardit inimest erinevate ohtude eest.
Eesti on olnud alliansi suunamuutja
Eesti diplomaatilise korpuse töö üle maailma pealinnades ning tihti ka suurte meediaväljaannete veergudel ei ole olnud tühjad hääled kõrbes vaid meid on kuulatud ja kuulda võetud. Me ei ole saanud endale lubada lääne ja ida vahealasse jäämist. Tänase valitsuse juhtimisel oleme astunud õigeid samme, et Eesti oleks kestvalt vaba ning tugev. Oleme tõstnud oluliselt investeeringuid iseseisvasse kaitsevõimesse ning andnud endast kõik, et toetada Ukrainat. Seeläbi oleme me väikese riigina olnud eeskujuks suurematele, kes on nüüd samuti leidnud võimalusi Ukraina abistamiseks ja teevad seda edasi. Me teeme seda kõike selle nimel, et Eesti ja terve NATO allianss koos tema partneritega oleksid kaitstud nii täna kui ka homme.