Eesti liikluskindlustuse fondi andmetel võib kõige tõenäolisemalt liiklusõnnetusse sattuda Kristiine ristmikul. See vajab muutmist. Uus linnavalitsus on kergitamas katet planeeringutelt, samuti on leitud rahastusvõimalused, kirjutab Kristiine linnaosakogu esimees ja Riigikogu liige Kristo Enn Vaga.
Tänavu alustab Tallinna linn Kristiine viadukti alla kahe jalakäijatele ja ratturitele mõeldud tunneli ehitamist. Mõju liiklusele saab olema ehituse ajal minimaalne. See on esimene etapp Kristiine ühistranspordikeskuse rajamisest. Tunnelid aitavad ohutult ja kiirelt luua näiteks rattaga kooli sõitvatele lastele ühenduse Kristiine ja Kesklinna vahel.
Liivalaia ja Suur-Ameerika trammi projekteeritakse. Aastal 2029 saab trammiga Stockmannist Kristiine keskusesse. Uuel linnavalitsus töötab aga varasemast terviklikuma linnaplaneerimisega: need trammiteed ei jää üksikuteks taristuprojektidest.
Terviklik linna ja ühistranspordi planeerimine
Lisaks juba käimasolevale trammiteede projekteerimisele on planeerimisel aga ka Kristiine ühinstranspordisõlm (ing k hub). See tähendab, et mõne aasta pärast saab sealsamas Kristiines nii trammi, bussi, rongiga kui ka rattaga pääseda üle terve linna.
Kristiine Linnaosakogus tutvustas linna peaarhitekt ja tema meeskonna eskiise ehk visandeid, milline saaks realistlikult Kristiine asumi süda välja näha. Nii erasektoril kui linnal on plaan arendatakse terve Kristiine ostukeskuse ja taksopargi ristmik uueks kohalikuks ja ülelinnaliseks keskuseks.
Näiteks on laual viimaks ehitada ümber Tulika tänav, mille saladus on teha Madara mahajäetud tänavast uus ja elav tänav, mida läbiks ühistransport. Taksopargi ristmiku saab trammitee rajamisega asendada rohelise ringristmikuga.
Kõik see parandab ristmiku läbilaskevõimet ning ohutust inimestele. Kui inimestel on suurem ja parem vabadus valida ka ühistransport liiklemiseks, vähendame trammiteede ja paremate ühenduste abil ummikuid. Toon välja kolm peamist muudatust, mida linn pakub.
Rongiga Ülemistelt Nõmmele läbi Kristiine keskuse
Balti jaama võimekus on saavutanud piirid, seda võib kinnitada Elron ja Eesti Raudtee. Lisarööpapaaride rajamise asemel Balti jaamas oleks targem teha suurem ümberistumissõlm Kristiinesse. Paari aasta pärast saaksime rongiga Ülemistelt Kristiine ümberistumise kaudu näiteks Nõmmele.
Tulika tänav heaks elukeskkonnaks, liikluse jaotamine uuendatud Madara tänavaga
Tulika tänava läbilaskevõime on vaieldamatult hetkel probleem. Tallinn linn rajas uue asfaltkatte, et parandada tee seisukorda, kuid tänava olukord nii kohalike elanike kui transiitliikluse seisukohalt vajab endiselt parandamist. Projekteerimine käib ning on uue linnavalitsuse ajal saanud üle mitmest varasemast takistusest. On mõeldud laiemalt: muuta Madara unustusse vajunud agulitänav uueks, hea elukeskkonnaga tänavaks ning lubada sinna ka näiteks bussiliiklus. Hajutada liiklust, teisisõnu. Planeerimine, arvutused, joonestamine käib. linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus lubas varsti täpsemat plaani tutvustada. Kristiine elanikuna ja pereisana elan talle kaasa ning koalitsioonipartnerina soovin talle jõudu tööle!
Taksopargi ristmiku asemel suur ringtee
Kristiine ristmikul saavad kokku liiklejad Kristiinest, Õismäelt, Kesklinnast, Mustamäelt ja Koplist. Üle kümne erineva pealesõidu. Lugematu arv foore. Ja õnnetusi.
Linnaplaneerijad on ühe võimalusena töötanud suure ringtee lahenduse, mis oleks muidugi reguleeritud endiselt fooridega, aga mille keskel liikleb tramm, selle ümber autod ning siis turvaliselt jalakäijad. Tegemist on esialgse eskiisiga: see tähendab, et kahtlemata on võimalus ka panna tramm liikuma Kristiine keskuse eest, taksopargi äärest. Võimalusi jagub, selleks projekteerimine ongi: need on inseneritehnilised lahendused ning arvutused ristmikel inimeste läbilaskevõimega. Vajame aega, kuid tööd sellega tegema peab.
Inimeste ohutus, õhusaaste ja müra on ummikute kõrval suured probleemid. Suur plats asfalti. Kuumasaar, kus bussi oodates võib kerkida temperatuur korralikult üle 30 kraadi. Ummikute, liiklusmärkide ja Paldiski maantee läbikukkunud rattaraja eest vastutav abilinnapea Kristjan Järvan jagas taksopargi ristmikul suvel isegi intervjuud. Pärast aga kaebas artikli pärast ajakirjaniku peale: temal sõnul ta ei kuulnud küsimusi liiga suure müra tõttu. Mida oligi tarvis tõestada?
Kust leida raha ehituseks
Raha ei tule seinast, vaid läbi välisturgudele eksportivate ettevõtete käibe kasvust, töökohtadest ning seeläbi riigile ning linnale laekuvatest maksudest. Kui linnad ehitavad targalt, saavad nad toetust ka Euroopa Liidult. Näiteks Liivala ja Pelguranna trammiteede kogumaksumusest 52,8 miljonist eurost tasub Euroopa Liit 70%.
Euroopa Liidu rahastusega on võimalik projekteerida ja ehitada ka Kristiine-Mustamäe trammiliin, mille raames saab ümber ehitada ka taksopargi ristmiku.
Brüssel toetab heldelt justnimelt ühistransporti ja rööbastransporti ning see on võti leidmaks paarteist või paarkümmend miljonit eurot, mille abil kauaoodatud ümberehitus ära teha. Ei ole tarvis võtta laenu ega teha muid katteta lubadusi. Nii saame rahastust, elavdame majandust ning loome ehitussektoris töökohti.
Kristiine ühistranspordisõlme ümberkorraldamine on kahjuks pikalt veninud, millega on kaasas käinud ettepanekud superviadukti ehitamiseks. Mitmetasandiline taksopargi ristmik võib tunduda veetleva lahendusena. See ei lahendaks aga ummikuid, vaid lükkaks neid edasi järgmiste ristmikuteni. See ei avaks linnaruumi kohalikele inimestele. Mis aga ehk peamine, Euroopa Liit sellisteks projektideks linnades rahastus ei anna. Paarkümmend miljonit eurot jääks saamata.
Ühistranspordikeskuste, rongi-, trammi- ja rattateede jaoks annab Brüssel, sest see on hea inimeste tervisele, loodusele ja ühiskondlikule rahakotile. Euroopa Komisjon toetab kaasaegset linnaruumi arendamist justnimelt läbi rööbastranspordi.
Millised lahendusi töötab linna arhitekti meeskond välja ning mida elanikud soovivad – see on justnimelt üks küsimus, milleks on kohalikud valimised.
Lõpetuseks
Kahtlemata pingutab Tallinna linn, vähemalt praegune euroopalikku elukeskkonda ning ettevõtlust soodustav linnavalitsus selle nimel, et oma panuse annaks ka erasektor. Eelmise aastal lõpus osteti Kristiine keskus ära 129 miljoni euro eest kinnisvaraturul enda tõestanud olulisete tegijate poolt. Näiteks on uutest omanikest Viljar Arakas (Eften) selles sektoris pikaajaliselt tegutsenud, Taavet Hinrikus on rajamas Põhja-Tallinna Krulli kvartalit. Ka erasektor tajub selle piirkonna arengupotentsiaali ning selleks pole veelgi suurem kaubanduskeskus või veelgi suuremad ummikud: see on veelgi parem elukeskkond, kuhu tahetakse tulla tööle ja elama ning kust saab sujuvalt läbi sõita.
Teeme seda selleks, et bussi oodates või keskusesse kenal suvepäeval jahutavat jooki ostma minnes oleks linnapilt ikka ilus, kaunis, väärikas.