Riigikogu liige Kristo Enn Vaga sõnas täna parlamendis riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” arutelul, et Eesti suurendab järgmisest aastast hüppeliselt kaitsekulutusi üle 5% SKP-st, mis tähendab enam kui 2 miljardit eurot ehk üle 6 miljoni euro päevas.
“5% kaitsekulutustele on üks kõrgemaid näitajaid kogu NATOs ning kinnitab Eesti pühendumust kollektiivkaitsele ja oma inimeste turvalisusele,” kinnitab Vaga.
Vaga märkis, et ehkki naabreid valida ei saa, tuleb meil teha kõik endast olenev, et agressorist naabril isegi ei tekiks mõtet NATOga jõudu proovida. “Venemaa on reaalne ja pikaajaline oht Euroopale ja NATOle. Ei tasu hellitada lootust, et see oht kaob,” märkis ta.
Rääkides Eesti viimatistest kaitsevaldkonna investeeringutest, tõi Vaga välja, et eeskätt arendatakse neid võimeid, mida Kaitseväe juhataja peab kriitiliseks oma sõjaliste ülesannete täitmiseks.
“Viimastel aastatel on mehhaniseeritud teine jalaväebrigaad, loodud suurtükiväerügement ning arendatud mitmekihilist õhutõrjet. Järgmisest aastast võetakse kasutusele keskmaa õhutõrje IRIS-T süsteemid ning alustatakse õhukaitsebrigaadi loomisega, samuti investeeritakse droonidesse, luure- ja tulejuhtimisse, taristusse ning laskemoona,” selgitas Vaga.
Riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga sõnul on oluline tagada, et Venemaa sõjas Ukraina vastu ilmnevad sõjapidamise viisid ja lahingkogemused jõuaks ka Eesti kaitsevõime arengusse. “See on ka põhjus, miks loodi Kaitseväkke innovatsiooni ja tulevikuvõime väejuhatus, pannes rõhu robootika arengule ja tehisintellekti kasutamisele. Seejuures on võtmetähtsusega Eesti kaitsetööstuse arendamine, et meil oleks ka kodumaine tootmine, mis omakorda aitaks kohalikul majandusel kasvada.”