Alates 2022. aastast on Eesti väga palju muutunud. Mõtleme rohkem sellele, kuidas tugevdada riigi ettevalmistust kriisideks, soetame täiendavalt moona ja hangime relvasüsteeme, aga keskendume ka sellele, kuidas tagada toimepidevus eluliselt tähtsates valdkondades nagu elekter, side ja info edastamine.
Riigikogu kiitis äsja heaks seadusemuudatuse, millega laiendame elutähtsate teenuste valdkondi. Laiendame seda loetelu ka Eesti Rahvusringhäälingu ja AS Leviraga, et tagada kriisisituatsioonis infolevi. Uute teenustena lisatakse elutähtsatena näiteks aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused, samuti ravimite ja toiduga varustamine.
Kõik üsna loogilised täiendused, milleta ei kujutaks ette kriisi- või sõjaoludes kriiside lahendamist nii, et meil puuduks kindlus nende toimepidevuses üle-eestiliselt.
Ukrainas tihedalt käies ja rääkides tavaelanikega kinnitatakse alati, kui tähtis on see, et nendes riigi paikades, kus hetkel aktiivset sõjategevust ei toimu, jätkuks elu võimalikult tavapärases rütmis. Selle tähtsust kinnitavad ka sõjaväelased, sest nemad kaitsevad ja võitlevad just selle eest, et kogu riik saaks naasta normaalset rahulikku elu elama.
Mida siiski teeb elutähtis teenuse osutaja, et olla paremini kriisiks valmis?
Jällegi vastus ei ole raketiteadus, vaid üsna lihtne ja loogiline. Hulk teenuseid on saanud endale riigikaitselise ülesande ning need teenuste osutamise nõuded tuleb riskianalüüsina kirja panna ja vajalikud ettevalmistused teha. Riik ei kirjuta neid kriteeriume ette ühepoolselt, kõik nõuded lepitakse ühiselt ettevõtetega läbi.
Üks konkreetne erisus, mis elutähtsa teenuse osutajad saavad on see, et osa nende töötajaid saavad riigikaitselise töökohustuse ehk mobilisatsiooni korras neid ei kutsuta Kaitseväkke, vaid nad jätkavad oma tavapärast tööd ka sõja ajal. See kehtib nii veepuhastusjaamade filtrivahetajate kohta, kui ka näiteks ERRi uudisteankru ametikohale.
Piltlikult võib kokkuvõttes öelda, et elutähtsate teenuste osutajad on kui päästepaadid suure laeva küljes.
On täiesti normaalne, et regulaarselt kontrollitakse üle, kas päästepaadid laevadel on kasutatavad, et neis poleks suuri auke sees, et aerud töötaks ning viled ja tuled oleksid küljes. Sarnaselt käitume ka elutähtsate teenustega. Riskianalüüse tuleb ajapikku üle vaadata, neid ka paberil uuendada ning teenused päriseluga kooskõlla viia.
Riigi eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus igas olukorras ning seeläbi elanike elu ja tervis ning ühiskonna ja riigi toimimine erinevat laadi kriisides tervikuna. Oleme sellele eesmärgile nüüd jälle sammu võrra lähemal kui kunagi varem.