Kristo Enn Vaga: EL-i liikmesus on Moldovale eksistentsiaalne küsimus

Arvamus
|
Kristo Enn Vaga
|
19.10.2024

Moldova suundumus läände on viimastel aastatel tugevnenud. Samal ajal hoiatavad kohalikud ametnikud, et Venemaa püüab aktiivselt segada Euroopa Liidu liikmesuse referendumit ja samaaegseid valimisi, kirjutab Kristo Enn Vaga.

Moldova seisab äärmiselt oluliste valimiste ja referendumi lävel. Pühapäeval hääletavad moldovlased selle üle, kas riik peaks liituma Euroopa Liiduga. Referendum võib avada ukse Euroopa Liidu liikmeks saamisele või tõmmata Moldova tagasi Venemaa mõjusfääri. Just sellised olukorrad toovad esile moldovlaste vastutuse mitte ainult Moldova, vaid ka kogu Euroopa tuleviku ees. Kaotuse korral tuleb tunnistada kas Venemaa mõjutustegevuse efektiivsust või EL-i atraktiivsuse langust.

Moldova euroopameelse valitsuse võit tähendaks Moskva mõju vähenemist regioonis, kuid samal ajal suurendaks survet Brüsselile kiirendada liitumisprotsessi, hoolimata praktilistest muredest. See on ajalooline otsus Moldova jaoks, võib-olla kõige olulisem alates iseseisvuse taastamisest Nõukogude Liidust. EL-i liikmesus on Moldovale eksistentsiaalne küsimus, sest see on ainus reaalne viis demokraatia kindlustamiseks.

Moldova suundumus läände on viimastel aastatel tugevnenud, eriti seoses Ukraina sõjaga, mis käib sõna otseses mõttes nende piiri taga. Samal ajal hoiatavad kohalikud ametnikud, et Venemaa luurepüüded segada EL-i liikmesuse referendumit ja samaaegseid valimisi, kus president Maia Sandu taotleb teist ametiaega, on aktiivsed. Kasutatakse hübriidtegevuse tööriistakasti, kuhu kuuluvad videod süvavõltsingutest kuni mõjuisikute propaganda levitamiseni üle kogu Moldova.

Venemaa sekkumine Moldova siseasjadesse ei piirdu ainult desinformatsiooni levitamisega. Politsei teatas, et valimiste eel on Venemaa suunanud rohkem kui 130 000 Moldova kodaniku pangakontodele üle 15 miljoni dollari.

Sandu valitsust survestab ka mitu venemeelset parteid. Üks tuntumaid venemeelseid aktiviste on oligarh Ilan Shor, kes 2023. aastal korraldas pikki protestiaktsioone, mille eesmärk oli esile kutsuda riigipööre. Euroopa liit on aga Shori vastu kehtestanud sanktsioonid, et tema mõju kärpida. Moldova valimiskomisjon keelas ka Shori parteil “Võit” registreerimise selle aasta valimistel.

Moldova tulevik mõjutab NATO kaitseplaneerimist

Venemaa kasutab sõda Ukrainas, et luua suhtlusliine Transnistria suunal, taastades lennud Venemaalt Ukraina õhuruumi kaudu. See võimaldab Venemaal tugevdada oma jõude ja vahendeid separatistlikus piirkonnas, valmistudes tulevasteks sõjalisteks operatsioonideks Moldovas.

Kui Ukraina tulevikus saavutatakse kokkulepe, mille tulemusel Venemaa okupeerib sõjaliselt Krimmi ja osa või kogu Hersoni oblasti, suureneb tõenäosus, et Moskva suudab taaselustada oma jõud, et hiljem Moldovat maanteed või mereteed pidi rünnata ja okupeerida.

Kui Ukraina peaks kaotama ja Venemaa loob maakoridori Transnistriasse, on Moldova tulevik iseseisva riigina ohus. Kui venelased ületavad Dnestri jõe plaaniga okupeerida Moldova, võib enamik riigi elanikkonnast tõenäoliselt põgeneda Rumeeniasse ja mujale Euroopasse.

NATO laiendab praegu oma suurimat baasi Lõuna-Rumeenias Constantas, mis tõestab, kui oluline on NATO jaoks selle piirkonna kaitsmine agressori vastu. Kui Venemaa okupeeriks kogu Ukraina, siis tekiks NATO-le väga suur probleem, kuna Venemaa saab oma väed paigutada seejärel otse Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia piirile. Seetõttu ongi väga vajalik tuua Ukraina võimalikult kiiresti NATO-sse, piirata Venemaa vägede liikumist Kesk-Euroopas ja kindlustada Ukraina tulevaste põlvkondadele rahu.

Euroopa Liit seisab vankumatult Moldova taga

Euroopa Liidu juhtide sellenädalane ühisavaldus mõistab selgelt hukka Venemaa püsivad desinformatsiooni kampaaniad ja manipulatsioonid Moldova suunal, mille eesmärk on olnud õõnestada demokraatlikke valimisi ja Moldova rahva vaba valikut.

EL on Moldovat toetanud tsiviilnõustamismissiooni kaudu, mille eesmärk on aidata võidelda desinformatsiooni ja varjatud mõju vastu.

Moldova liitumisläbirääkimised EL-iga algasid paralleelselt Ukrainaga selle aasta juunis. Kuid sarnaselt Kiievi taotlusele seisab ka Moldova silmitsi tõsiste takistustega. Moldova suur probleem on alates Nõukogude Liidu lagunemisest säilinud külmutatud konflikt Transnistrias, kuhu Venemaa on paigutanud oma väed hoolimata Moldova valitsuse vastuseisust.

President Sandu ja tema juhitud valitsuse ministrid usuvad, et referendum Moldova Euroopa unistuse kinnitamiseks põhiseaduses takistab tulevasi valitsusi selle lääne suuna õõnestamiseks.

Moldova valimised ja referendum ei ole lihtsalt üksikute poliitiliste tulevikute küsimus, vaid need puudutavad laiemalt demokraatiat ja Euroopa tulevikku. Moldovale on avanenud haruldane võimaluste aken, sest huvi EL-i laienemise vastu on ühiskonnas ja Euroopa Liidu liikmesriikide pealinnades olemas.

Eesti praktiline koostöö Moldovaga on samamoodi väga laialdane. Alates 2022. aastast on aastane hinnanguline summa, mida Moldova toetuseks kasutatakse, 40 miljonit eurot. Selle raames on riigi kaitseinvesteeringute keskus aidanud hankida Moldovale passiivradarisüsteeme, soomustransportööre ja muud sõjatehnikat.

Lisaks on e-riigi Akadeemia koostöös NATOga alustanud projekti, et viia Moldova küberturvalisuse tase kooskõlla Euro-Atlandi nõuete ja normidega ning tugevdada seeläbi Moldova küberkerksust ja valmisolekut küberohtudega toimetulekuks.

Usun ja loodan, et Moldova valib Euroopa tee ja seeläbi saab kogu Euroopa tugevamaks ning ühe särava demokraatliku riigi võrra suuremaks.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt