Kuidas viia Eesti majandus kasvule? Kuidas aidata Ukraina võidule? Kuidas kiiresti tarnida juurde laskemoona ja relvasüsteeme? Kuidas Euroopa Liit suudaks tagada oma strateegilise autonoomia ja mitte liigselt USAst sõltuda? Need on viimase aja suured ja olulised teemad, millele on ühine vastus: kaitsetööstuse arendamine.
Eesti on astunud samme oma kaitsetööstuse uuele tasemele viimiseks. 100-miljoniline Eesti kaitsefond, Ukraina abistamine Eesti kaitsetööstuse toodanguga, vastuostu loogika kasutamine kaitsehangetes, kaitsetööstuspargi loomine, Ukraina ettevõtete toomine Eesti lipu alla, kus neil on lihtsam areneda ja NATO DIANA innovatsiooni kiirendi on mõned näited juba astutud sammudest. Kuid mitmed juba olemasolevad tööriistad vajaksid laiendamist või taganttõuget, mõned isegi mõlemat.
Ukraina-Ukraina-Ukraina
Ei ole selgemat jutupunkti Eesti ametikandjate arsenalis: me aitame Ukrainat igakülgselt, et nad selle sõja võidaks. 2024.–2027.aastatel oleme kokku leppinud, et aitame Ukrainat sõjaliselt 0,25 protsendi ulatuses SKPst. Suurusjärgus tähendab see järgmise kolme aasta peale 332 miljonit eurot ja me teeme seda Eesti kaitsetööstuse toodanguga.
See tähendab üle 300 miljoni otseinvesteeringuid Eesti ettevõtetesse, kusjuures tootjad saavad kasutada hiljem ekspordi argumendina Ukraina referentsi ehk nende tooted on olnud piisavalt head Ukrainas ridel kasutamiseks. Paremat programmi pole võimalik Eesti kaitsetööstuse jaoks välja mõelda. Muuhulgas aitame sellega Ukraina võidule. Täielik võit-võit.
Muidugi mõtlevad ka meie lähinaabrid nii enda kui Ukraina kaitsevõime tugevdamisele. Leedu kaitseministeerium teatas augustis, et on saanud kokkulepe Ukraina relvajõududega testimaks viie erineva Leedu drooni tootja toodangut.
Peale mitmetasandilisi katseid valiti välja neist parim. Konkreetseid droone tellis Leedu siis suurtes kogustes nii Ukraina vägedele annetamiseks kui ka Leedu enda kaitseväele. Väga praktiline viis, kuidas kasutada Ukraina õppetunde ära. Siit on kindlasti ka Eestil õppida.
Ukraina võiduplaani üks osa on ka Lääne liitlaste toetus Ukraina kaitsetööstusele.
Ukraina Raada esimees Ruslan Stefantšuk ütles just sama asja Riigikogu ees: „Investeerige Ukraina kaitsetööstusesse!“ Ta loetles ette ka hulga Ukraina kaitsetööstuse toodanguid meredroonidest kuni Palianytsia raketini. USA otsustaski hiljuti 800 miljoni euroga toetada Ukraina kaugdroonide tootmist. Mida rohkem saab Ukraina kaitsetööstus ekspordist finantse juurde, seda rohkem suudavad nad oma tootmist suurendada ja seeläbi rohkem toota ka enda rindeüksuste jaoks.
Eestil oleks igati loogiline kaaluda relvastuse ostmist Ukrainalt. Nii saame kindlad olla, et ostame relvastust, mis on Vene armee vastu edukas.
Kaitsetööstusprogramm ja bürokraatia
Septembris teatas tööstusminister Erkki Keldo, et suurendas kaitsefondi mahtu järgmiseks aastaks 50 miljonilt 100 miljoni euroni. Sarnaselt Euroopa kaitsefondile valivad ka siin fondihaldurid välja ettevõtted, kellel on suur potentsiaal, aga vajaksid kasvamiseks kapitali juurde.
Sellises mahus tööstusesse investeerimine tõstab oluliselt kaitsetööstuse sektori ekspordivõimekust ja kasvatab juurde edukaid ettevõtteid.
Ettevõtjatega kohtudes on aga selgunud, et kapitali kättesaadavuse kõrval teiseks väljakutseks on lokkav bürokraatia. Näiteks kaitseministeeriumi algatatud tuleviku kaitsetööstuspargi loomine on protseduur on kahjuks kurb näide, mis võtab aastaid aega.
Eelmine aasta kuulutati välja pargi loomine ning hetkel oleme faasis, kus peaaegu oleme välja pargi asukoha. Seetõttu luuakse praegu ajutine lahendus Ämari lennuväljale.
Keerulisel ajal tuleb mõelda kastist välja ja otsida lahendusi, mille elluviimine võib kesta mitmeid aastaid. Muudame Riigikogus praegu ka relvaseadust, mis vähendab oluliselt bürokraatiat kaitsetööstuse valdkonnas relvasüsteemide kokkupanemisel, kiirendab taustakontrolle ja laiendab riikide nimistut, kelle kodanikud võivad Eestis kaitsetööstusega tegeleda.
Kaitsehangete korralduslik muutus
Oleme üles ehitanud tõenäoliselt Euroopa ühe tõhusama hankimiskeskuse – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) –, mis hangib tänu efektiivsetele protsessidele kaitseotstarbelist kaupa ülikiirelt.
RKIK hangib Euroopa rahastuse toel varustust ka teistele riikidele, näiteks Moldovale.
Kuid see süsteem saab täienduse ja meie hankimise loogika mõnevõrra muutub. Edaspidi hakkame otsima hankeid, kus saame rakendada vastuoste ja/või võimalikult suurt lokaliseeritud tootmist.
See tähendab, et näiteks ostes 300 miljoni eest soomukeid, saame seada tingimuse, et 30 miljoni euro eest rajab see ettevõte Eestisse arenduskeskuse, millega hooldatakse ja teenindatakse meie regiooni sarnaseid soomukeid.
Või näiteks ostame lahingumasina ainult tingimusel, et see peab kasutama Eesti tootja olukorra tuvastussüsteemi. Nii on võimalik aidata Eesti kaitseettevõtetel saada sisse maailma juhtivate kaitsefirmade tarneahelasse.
See uus hankimise loogika jõuab peatselt ka seadusandlusesse. Seeläbi loome Eestisse kaitsetööstuse ökosüsteemi, mis loob töökohti, elavdab majandust ja annab meile võimalusel kiiresti kohapeal toota relvastust ja moona, millega ennast kaitsta.
Kaitsetööstus kui riiklik prioriteet nii sõnades, tegudes kui plaanides
Me ei pea julgeolekuvaldkonnas kedagi enam veenma, et kaitsetööstus on kaitsevõime üks oluline osa. Sarnaselt peaksime aga suunama kaitseväge rohkem tegema praktilist koostööd Eesti kaitsetööstusettevõtetega. Täiesti normaalne oleks, kui näiteks iga aasta Kevadtormi raames võetaks kümne Eesti ettevõtte tooted testimiseks ja antaks tagasisidet.
Samas, me ei peaks kritiseerima Eesti endised julgeolekuametnikke, kes on läinud appi Eesti kaitsetööstusettevõtetele. See on normaalne ja väga õige samm.
Kaitsetööstus on kaitsevõime osa ehk kaitsetöösturite panus on võrreldav inimestega, kes töötavad Kaitseministeeriumis või on tegevteenistuses. Kaitsetööstus on väga spetsiifiline valdkond, mis vajab inimesi, kes saavad sõjapidamisest aru. Ainult nii kasvab see sektor ekspordivõimekaks.
Tahan välja tuua, et järgmine aasta uuendab Riigikogu koostöös valitsusega julgeolekupoliitika aluseid, see on järgmine koht, kus anda poliitiline suunis ja kirjutada kaitsetööstus suurelt ja rasvaselt sinna sisse. Ehk peaks Riigikogu enne isegi kirjutama raporti, kuidas luua kaitsetööstusele seadusandlus, mis tooks Eestile konkurentsieelise?