Fikseeritud juurdepääsuühenduste rajamise hinna ja ajakulu vähendamiseks on riigikogu ülesandeks kõrvaldada bürokraatlikud takistused seadusandluses, leiab riigikogu liige Kristjan Kõljalg (Reformierakond).
Kõljalg selgitas riigikogus lairiba ehk kiire interneti väljaehitamise arutelul, et osaliselt rajatud ja veel rajatava lairiba baasvõrgu ülesandeks on tagada just turutõrkega maapiirkondade juurdepääs kiirele ja ülikiirele internetile.
„Eesmärk on ambitsioonikas: kiiret ja stabiilset internetiühendust tagav fiiberoptiliste kaablite võrk peab jõudma 98 protsendile Eesti majapidamistele, ettevõtetele ja asutustele lähemale kui 1,5 kilomeetrit. Sellest eesmärgist me loobuda ei saa ja EstWin projekt tuleb lõpuni viia,“ rõhutas Kõljalg Reformierakonna fraktsiooni nimel peetud sõnavõtus.
Taolise baasvõrgu väljaehitamine on tema sõnul kriitiline eeldus, et internetiühenduse kiirus üle Eesti kasvada saaks. Baasvõrku on vaja nii valguskaabliga interneti saamiseks kui ka mobiilse interneti kvaliteedi tõstmiseks.
„Baasvõrk on samm õiges suunas, mille valmimisega paralleelselt tuleb leida ka lahendus viimase miili osas ehk kuidas ühendus baasvõrgust konkreetse tarbijani jõuab. Selles küsimuses on suur roll ka telekommunikatsiooni ettevõtetel, kes peaksid leidma turul oma niši ja teenust koos lahendusega pakkuma – kas siis kaabliga või üle õhu,“ rääkis riigikogu liige.
„Ometi jääb piirkondi, kus selle teenuse turg ei toimi. Seal on lahenduseks kogukonna, omavalitsuse ja teenusepakkuja vaheline koostöö. Ainult üheskoos on võimalik leida mõistlikuma hinnaga lahendused nendele kodudele ja ettevõtetele, mis jäävad turutõrke piirkonda,“ rõhutas ta.
Kõljalg tõi välja, et viimase miili lahenduste juures on oluline osa täita ka riigikogul: nimelt väidavad eksperdid ja maailma kogemus, et kaablivõrkude rajamist saab kordades odavamaks muuta siis, kui regulatsioone lihtsustada ja riigilõive vähendada.
„Kui võtta tänased elektrivõrgud ristkasutusse ja lubada elektripostidele riputada ka valguskaablit, siis hoiame märkimisväärselt kokku juba kaevamise pealt. Kas kirjutada ehitusseadustiku sisse kohustus näiteks veetorusid maasse kaevates panna sinna kõrvale valguskaabli jaoks vajalik toru? Peame nende küsimustega parlamendis kiiresti edasi tegelema, et ebavajalikud bürokraatlikud takistused ülikiire interneti levikuks oleksid kõrvaldatud,“ lisas ta.