TÖÖSEADUSE eelnõu on tekitanud palju furoori ja kära ning hulga vastakaid arvamusi.
Meie praegune töölepinguseadus kehtib muutmata kujul veel sellest ajast, kui Eestis olid suured okupatsiooniaegsed tööstusettevõtted, kus töötati vaid ühe kindla turu jaoks ja väga madala palga eest. Viimane niisugune ettevõte on vahest Narva Kreenholm, mis on praegu oma tegevust lõpetamas.
EESTI ON 15 aasta jooksul väga palju muutunud ja odava tööjõuga oma ettevõtet enam üleval ei pea. Need ajad ei tule kunagi tagasi ja praegu sääraseid ettevõtteid meil sama hästi kui ei eksisteerigi.
Kui me jätkaksime praeguse töölepingu seadusega, takistaksime oma arenevat majanduskeskkonda.
Võrdleme end näiteks lähinaabri Taaniga: Heritage Foundationi hinnangul on Eesti tööjõuturu vabadus 51,2, Taanis aga 74,7 protsenti. Ka teised Balti riigid on meist oma seadusandluse koha pealt ees.
VÕIB ÖELDA, et iganenud olukord tööturul on muutunud Eesti majanduse nõrgimaks lüliks. Lugedes IMF-i ja OECD analüüse ning nende organisatsioonide juhtfiguuride väljaütlemisi, torkab paratamatult silma Eesti tööjõuturu kritiseerimine.
Lühidalt võiks karmi tõe kokku võtta nii: kui Eesti soovib, et tema majanduskasv jätkuks, tuleb tal tööjõuturg paindlikuks muuta.
Käesoleva aasta veebruaris Eestit külastanud OECD peasekretär Angel Curria ütles otsesõnu välja, et Eestis on küll tööjõud väga hästi kaitstud, kuid see ei taga automaatselt häid töökohti. Tema sõnul on Eestis ülimalt tähtis muuta kiiresti kehtivat seadusandlust ja luua tööjõuturul paindlik keskkond, kus töötaja ja töövõtja saavad omavahel kergesti asju ajada.
UUE TÖÖLEPINGU seaduse eelnõus välja pakutud muudatused aitavad nii töötajal kui tööandjal kiiresti muutuvate majandustingimustega paremini kohaneda. Seaduseelnõu soodustab pidevat enesetäiendamist ning suunab ettevõtteid oma töötajaid koolitama.
Eelnõu eeldab mõtteviisi muutust. Investeerimise all ei saa mõelda ainult materiaalset poolt. Investeerida tuleb eelkõige inimesse, tema võimalikult heasse haridusse ja täienduskoolitusse.
Töötaja peab saama oma riskid maandada. Juhul kui ta kaotab töö, säilib talle uue töö otsimise ajaks sissetulek. Töötutoetus tõuseb 50 protsendini eelmise aasta palgast. Töötuskindlustust hakkavad saama ka need inimesed, kes lahkusid töölt omal soovil, tingimusel, et nende eest on tehtud nelja aasta jagu makseid töötuskindlustusfondi.
Õppepuhkus pikeneb 20 päevani, kusjuures säilitatakse töötaja keskmine palk.
EHKKI SEDA keegi otsesõnu ei tunnista, ei soovi tööandjad tihtilugu enda juurde ametisse inimesi, kel on plaanis saada lapsi ja keda ei saa ettevõtte majandusraskustesse sattumise korral koondada nagu iga teist töötajat. Mis on selle tagajärg? Naine, kes on lapseootel, on tööturul teiste töötajatega ebavõrdses olukorras.
Eriti ränk on praegune seadus väikeettevõtetele, keda Eestis on suurem osa. Kujutage ette väikese külapoe omanikku, kes on otsustanud oma äri sulgeda ja töötajad koondada, aga kes ei saa koondada lapseootel töötajat ja peab pika aja jooksul talle omast taskust palka maksma. Just selline situatsioon on meil kehtiva töölepingu seadusega loodud.
Olukord, kus ettevõtja peab koondatutele maksma, kuigi on kogu aeg teinud makseid töötukassasse, tundub majandusloogikat eiravana. Niisuguse jäiga seadusega on raskesse seisu pandud nii tööandjad kui töötajad.
SEADUSEMUUDATUSE märksõna on paindlikkus ja see kehtib nii töötaja kui tööandja suhtes. Samuti võiks ära märkida bürokraatia vähenemise. Näiteks kaovad ära tööraamat, isikukaardi kohustuslik vorm ja kohustus töösisekorra eeskirjad tööinspektsiooniga kooskõlastada.
Samuti väärib mainimist, et investeeringud töötaja tasemeharidusse vabastatakse erisoodustusmaksust.
Seadusemuudatuse mõte on suuresti ka see, et inimesed, kes on mingil põhjusel oma töö kaotanud, leiaksid kiiremini uue töökoha. Seega tuuakse nad senisest kärmemini tööturule tagasi. Selle protsessi tõhustamiseks on plaanis tööturuamet ja töötukassa liita, millega tõuseb töö kaotanute teenindamise kvaliteet.
NÜÜD, MIL maailmamajandust on tabanud langus, ei saa ka Eestis jätkata vanaviisi. Peame üles leidma seni kasutamata reservid.
Leian, et need töölepingu seaduse muudatused on hädavajalikud, kui me tahame jätkata edukal kursil ja olla maailmamajanduses konkurentsivõimelised. Nende seadusemuudatusega võidavad meie ühiskonnas kõik.