Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Eelmisel nädalal tegi valitsus kriisi varjus otsuse anda 125 miljonit eurot Eesti Eneriga ülimalt küsitava projekti arendamiseks. See on vale kolmel põhjusel.
Vaja on maske ja teste, mitte paberil õlitehast
Esiteks — kogu raha, mis valitsusel saada, vajab praegu kriisiga toimetulek. Vaja on teste ja maske, mitte paberil õlitehast. Viiruse levikut piirava laustestimiseni pole Eestis siiamaani, rohkem kui kuu pärast esimest haigestunut jõutud. Maske, isikukaitsevahendeid napib igas sektoris — poemüüjatest tervishoiuasutusteni. Majanduse, ettevõtete ellujäämine, töölt eemale jäänud inimestele toe pakkumine — see kõik vajab raha ja selle raha leidmine on iga päevaga keerulisem.
Teiseks — eelarve on kärisemas, kriisi oportunistlik ärakasutamine on selles valguses ja seda ette teades eriti alatu.
Kolmandaks — maailmas praegu suletakse õlitehaseid. Põhjusega. Fossiilinvesteeringu tegemine on keskkonnavaatest lihtsalt rumalus ja see rumalus ei muutu ajas mitte väiksemaks, vaid suuremaks. Valitsuse kliimaeitajate jutud sellest, et õlitehas saastab ju vähem kui kivi põletamine ja et seetõttu tehakse praktiliselt heategu, on sama hea, kui rääkida tõsise näoga, et lahjema bensiiniga tulekahju kustutamine on parem, kui kangemaga. Keda te täpsemalt lollitate ja miks?
Juba liiguvad kuluaarides ka jutud, et 125-miljoni andmine riigi energiaettevõttele oli hädavajalik keerukasse olukorda sattunud Eesti Energia toetamiseks. Heakene küll, aga milleks sinna juurde ajada siis valitsuse tasemel häma hädavajalikust ja ülimalt tasuvast õliprojektist? Kui Eesti Energia vajab toetamist, siis sel juhul tuleb selgeks rääkida, mis osa Eesti Energiast me täpselt päästame või toetame ja milleks ning kuidas on põhjendatud selle ettevõtte eelistamine teistele.
Kuidas õlitehas kriisi lahendada aitab?
Valitsus teab, et tal on täielik tugi viirusega võitlemise vastu vajalike otsuste tegemiseks, aga kriisi varjus 125-miljoniline rahasüst Eesti Energiale ei aita mitte ühelgi moel mitte ühtegi kriisis kiiret lahendamist ootavat muret leevendada, lahendamisest rääkimata.
Lisaks näitab selline otsus valusalt seda, et praegune kriis pole globaalse seotuse kohta suurt midagi õpetanud.
Me elame siin maapallil kõik omavahel seotud. Näiliselt kaugel toimuv mõjutab meid siin kiiremini kui arvame.
Õlitehase tossavad korstnad kõrbestavad Aafrikat ja toovad iga päevaga elukõlbmatuks muutuva kliima eest põgenejaid Euroopale 10 meetrit lähemale.
Wuhan elab piltilkult öeldes sinu kõrvalkorteris. Sealsed arengud ei toimu vaakumis, kõigest muust täiesti eraldatult, vaid selle mõjud puudutavad ühel hetkel iga maailma nurka. Täna on nii viirusega, homme kliimamuutustega. Loodus on seda viimaste kuude jooksul meile eriti valusal moel meelde tuletanud.
Me oleme osa kõikidest nendest loodusprotsessidest, mis maailmas toimuvad. Heas ja halvas. Meie mõju eiramine nendele protsessidele on sama vastutustundetu, kui viiruse levima mineku algul oma käitumise muutmata jätmine. Samamoodi jätkata lihtsalt ei tohi.
Täna kriisi varjus tehtud otsus maksumaksja raha summida keskkonnale kurja tegevasse projekti lööb valusalt tagasi. Nii kriisi, majanduse kui keskkonna seisukohast vaadates.
Kommentaar ilmus 31.03 Delfis.
Kriisi kuritarvitamine lööb tulevikus valusalt tagasi was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.