Kõigi ja igaühe julgeolek on me enda teha (Pärnu Postimees, 26.06)

Uudis
|
|
26.06.2015

Meil ei ole võimalik rääkida vabast ja suveräänsest riigist ilma heidutusvõimeta, eriti praegust rahvusvahelist julgeolekuolukorda arvestades. Ei ole võimalik rääkida heidutusvõimest ilma rahvata, kel siiras tahe kaitsta oma kodu ja riiki mis tahes vormis pahatahtlike rünnete eest. Kaitsetahte eeldused on motivatsioon ja oskused, eeliste ja varustuse tundmine, rääkimata koostööst kodanike vahel või usaldusest kaitseväe suhtes.

Puudujääk

Kaitseuuringute keskuse uurimus näitab, et üle kolmandiku reservis olijatest tegelikult ei läheks kordusõppustele ja vaid 18 protsenti neist teeks seda hea meelega. Kaitseministeeriumi andmeil pole ligi kaheksa kümnest reservõppustel osalejast rahul õppekogunemiste hüvitisega, mis praegu on sõduritele 27, allohvitseridele 30 ja ohvitseridele 40 eurot päevas.

Paneb mõtlema, kui oma kaitseoskuste arendamise asemel tegeldakse enese motiveerimise või majandusliku toimetulekuga. Eesti riigikaitse põhineb suures osas just reservvägede suutlikkusel ja taseme hoidmiseks on reservkogunemised olulised. See on märkimisväärne puudujääk julgeoleku arendamisel.

Valitsuskoalitsioon näeb lahendusena reservkogunemistel osalejaile kaitsepalga kehtestamist alammääraga 27 eurot päevas ja põhimõttega 50 protsenti palgast ja ametikoha tasu.

Samuti on tähtis, et ajateenistujal või reservõppustel osalejal säiliks töökoht. Sõdurigarantii raames plaanib koalitsioon tõsta kutseliste kaitseväelaste palka ja poole võrra ajateenijate hüvitist.

Riigikaitse kui auasi

Olulise eesmärgina rahvusliku kaitsevõime arendamisel näeb koalitsioon Kaitseliidu varustusse ja väljaõppesse panustamist ja liikmete arvu kasvatamist 30 000 isikuni.

Laiapindse riigikaitse põhimõtte elluviimise eesmärk on toetada inimeste vabatahtliku kaitsetahte arengut, sealhulgas tasuta riigikaitsekursuste sisseseadmist neile, kes pole läbinud ajateenistust või ei kuulu Kaitseliitu. Nende kursuste ülesanne on valmistada elanikud ette nii militaarseks tegevuseks kui sõja- või kriisiolukorras ekstreemsituatsioonide lahendamiseks.

Teadmised esmaabi osutamise, liikluse reguleerimise, meeskonnatöö, sidepidamise või ajutiste sildade rajamise kohta võivad vajalikuks osutuda rahuajalgi, näiteks loodusõnnetuste korral.

Parema kaitsevõime nimel peame ühiskonnas tõstma sõjalise hariduse prestii˛ikust. Sõjaline haridus peab saama kohustuslikuks gümnaasiumi põhiõppekavas ja riigikaitse õpetaja roll muutuma osaks kaitseväelaste ning kaitseliitlaste karjäärist. Koalitsioon plaanib luua süvaõppega riigikaitsegümnaasiumi neile, kel soov varakult pühenduda sõjaväelisele karjäärile.

Kaitsevõime arendamise teise tahuna soovib valitsuskoalitsioon toetada kaitsetööstuse arengut ja selle pääsu eksporditurgudele. Peame kaasa aitama meil levinud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamisele Euroopa kaitsetööstuse projektidesse.

Samuti tuleb panustada meie ülikoolide osalemisse rahvusvahelistes julgeoleku- ja kaitsealastes teadusuuringutes, mille eesmärk on kaitseväe ja Kaitseliidu kõrgtehnoloogilise võimekuse arendamine.

Korralik riigipiir

Nii sõjalises kui majanduslikus mõttes on psühholoogiliselt ja füüsiliselt tähtis roll kanda riigipiiride kindlustamisel. Valitsev koalitsioon soovib täielikult välja ehitada Eesti idapiiri, seda Euroopa ja NATO välispiiri vääriliselt.

Korralikult mehitatud, varustatud ja relvastatud piir, mille kaitsetase lähtub ohuhinnangutest, samuti piiriäärsete maade ja kinnisvara julgeolekukaalutlustest lähtuvad piirangud parandavad riigi turvalisust.

Moodsad sõjapidamisviisid, mis nõuavad küberturvalisuse ja -vabaduse eest seismist, eeldavad ajakohase küberjulgeoleku strateegia olemasolu. Koalitsioon soovib panustada Tallinna küberkaitse oivakeskuse arendamisse ja selle kaudu NATO küberkaitsesse.

Mõistagi ei saa Eesti väikese riigina üle ega ümber rahvusvahelisest koostööst riigikaitse alal. NATO kollektiivkaitseplaanide pidev ajakohastamine, taristu loomine Eestisse lähetatavate liitlasüksuste vastuvõtmiseks ja eelpaigutatud varustuse ladustamiseks, samuti Ämari lennubaasi vastavusse viimine kollektiivkaitse vajadustega ja sinna USA õhuväe treeningkeskuse rajamine on konkreetsed heidutusmeetmed mis tahes kurjade plaanide puhul meie riigi suhtes.

Koalitsioon soovib julgeolekuprogrammi katteks hoida riigieelarve kaitsekulutuste osa jätkuvalt vähemalt kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust.

Sellele lisanduvad rahvusvaheliste liitlasüksuste vastuvõtu, püsiva kohaloleku ja õppustega seotud kulutused. See on investeering, millega loome igaühe ja kollektiivse julgeoleku, et Eesti rahvas, tema keel ja kultuur saaks kesta ja areneda.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt