Me peame oma rahvusliku julgeoleku tugevdamiseks tegema kõik, mis vajalik. Peame praegusel keerulisel ajal hoidma fookust ning suutma kõrvale jätta ahvatluse vahetu julgeoleku tugevdamisele keskenduvat lisaeelarvet laiemaks venitada.
Mida kindlamalt ja täpsemalt me fookust julgeolekul suudame hoida, seda kiiremini me praegustest oludest välja jõuame. Mõistan neid, kes näevad lisaeelarves üht võimalust proovida lahendada kõiki lahendamist ootavaid probleeme. Kuidas ka ei tahaks, sõjaaja lisaeelarve pole selleks paraku õige aeg ega koht.
Tuleme muudele muredele lahenduste otsimise juurde tagasi sügisel riigi eelarvestrateegiat tehes, kui sõjaudu on loodetavasti veidi hajunud ja vaade tulevikku täpsem.
Valitsus esitas parlamendile lisaeelarve eelnõu, milles palume heaks kiita kolme olulise kava rahastamisotsused. Kõik kolm kava on seotud vältimatu ja ajakriitilise vajadusega tasandada Ukraina vastu peetava Eestisse jõudvaid sõja mõjusid.
Need kavad on:
Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamise kava. Energiajulgeoleku tugevdamise sammud. Eestisse Putini tapamasina eest varju jõudnud sõjapõgenikega seotud otsused.
Olen juba kuulnud ka väiteid ja küsimusi, et “aga mida see lisaeelarve meie inimestele annab”? Annab kõige olulisema, tugevama julgeoleku. Euroopas lahti rulluvad arengud näitavad valusalt, et kui seda ei oleks, ei oleks meil midagi.
Esmaspäeval lisaeelarve üleandmisel kuulsime osatusi, et kas nüüd lõpuks võtab Eesti korralikult laenu? Laenu võtmise teema puhul tuleb panna esmalt asjad pea pealt jalgadele. Meie eesmärk ei ole kunagi olnud ega ole ka praegu laenamine, meie eesmärk on rahvusliku julgeoleku tugevdamine.
Kasutame selleks kõiki võimalusi. Kui vaja, ka laenu. Muidugi oleks parem, kui meil oleks praegu kasutada headel aegadel kõrvale pandud reservid. Kui me ei peaks samaaegselt sõjamõjudega maadlema juba varasemalt puudujäägis eelarvega. Meil ei ole seda võimalust. Meile ei pärandatud ülejäägis, vaid juba tervisekriisi eelsetel majanduskasvu aastatel miinusesse lastud eelarve.
2021. aastaga vähendasime koroonakriisi aastast hoolimata meile pärandatud valitsussektori puudujääki rohkem kui poole võrra. Sel aastal teeb Vladimir Putini sõda oma töö ja riigi rahaasjade uuesti päris korda saamine võib aeglustuda. Siht aga püsib.
Ilma Putini alustatud Ukraina vastu peetava sõjata oleks Eesti ajakriitiline vajadus oma julgeolekusse investeerida sel aastal umbes 1,6 miljardi euro jagu väiksem. See tähendaks 1,6 miljardi euro võrra väiksemat eelarvemõju. Aga sõda käib. Ja erinevalt heade aegade mugavuspuudujäägist on praegu ka ajakriitiline vajadus rahastus tagada.
Lisaeelarve jaguneb kolmeks üsna võrdseks osaks. Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks 255,6 miljonit eurot. Energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot. Sõja eest varju tulnud inimestega seonduv on 242,7 miljonit eurot.
Julgeolek ja riigikaitse
Esmalt laiapindne julgeolek. Kasutame kõiki võimalusi Eesti julgeoleku tugevdamiseks. Eesti julgeoleku vahetul tagamisel on kandev roll kollektiivkaitsel. See tähendab, et ükski riik ei pea ise omama kogu võimekust, vaid kaitse tagatakse kollektiivselt, koos liitlastega.
Eesti kaitse on osa NATO plaanidest ning NATO kollektiivkaitse tugevdamise nimel käivad praegu iga päev tõsised pingutused. Kollektiivkaitset toetab juba aasta esimestel kuudel valitsuse antud põhimõtteline heakskiit kavale panustada Eesti laiapindse riigikaitse tugevdamisse järgmiste aastate jooksul täiendavalt üle 800 miljoni euro. See on ajaloolise mastaabiga kava.
Sõjalise kaitse tugevduspakett pandi kokku kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel ning selle alusel hangitav relvastus peab tooma võimalikult kiire Eesti sõjalise võime kasvu.
Kuidas? Mõned näited. Eesti ostab lühimaa õhutõrje tugevdamiseks laskeseadmeid ja rakette, muuhulgas Stingereid. Tankitõrje tugevdamiseks hangime Javeline ja EuroSpike laskeseadmeid, aga täiendame korralikult ka moonavarusid.
Koos Balti riikidega hangime mitmikraketiheitja MLRS süsteemi. Ka liitlaste vastuvõtmisega seotud taristu saab täiendust, et oleks võimekus Eestis võõrustada diviisi jagu liitlaste üksusi. Täiendav tugi läheb eelseisvatel aastatel ka kaitseliidule, kelle panus maakaitsesse tõuseb 20 000 kaitsjani. Lisaeelarvesse jõuab kõigest sellest esimene osa.
“Kui varasemalt ei ole elanikkonnakaitse suurt poliitilist tuge leidnud, siis nüüd investeerime neli miljonit eurot ohuteavituse süsteemi ja õhusireenide paigaldamisse.”
Siseministeerium investeerib laiapindsesse riigikaitsesse miljoneid eurosid. Oleme neid otsuseid tehes juba tuginenud Ukrainas toimuva kohta tehtud järeldustele. Kui varasemalt ei ole elanikkonnakaitse suurt poliitilist tuge leidnud, siis nüüd investeerime neli miljonit eurot ohuteavituse süsteemi ja õhusireenide paigaldamisse. 16 suuremasse linna luuakse ohuteavitussüsteem.
Enam kui kolme miljoni euro eest parandame evakuatsioonivarusid, mis tähendab varude täiendamist alates tekkidest kuni generaatorite, telklaagrite ja voodikohtadeni. Veidi üle 11 miljoni euro suuname kontrolli tugevdamiseks idapiiril. See puudutab nii patrullide tihendamist kui ka näiteks täiendavat koostööd kaitseliiduga.
Oluline osa laiapindsest julgeolekust on seotud inimeste toimetulekuga. Keeruline aasta puudutab kõige vahetumalt peresid, kelle sissetulek on napp. Neile täiendava turvavõrgu pakkumiseks suurendame toimetulekutoetuse piiri 50 euro võrra kuus, kuine toimetulekutoetus tõuseb 200 euroni täiskasvanu puhul ja 240 euroni lapse puhul. Lisaeelarvest võtab see kokku 28 miljonit eurot.
Energiajulgeolek ja sõjapõgenikud
Oleme viimastel aegadel uuesti näinud, kuidas Venemaa ei kõhkle enda kontrolli all olevaid energiakandjaid kasutamast poliitilise relvana. Selle relva Venemaalt võtmiseks tuleb Vene energiaallikatest täielikult vabaneda.
Lisaeelarve annab vahendid Eesti täielikuks lahti sidumiseks Venemaa gaasist. Kuni 170 miljoni euro eest moodustatakse Eesti gaasivaru, mille puhul on valitsuse seatud tingimus, et seda ei tohi moodustada Vene gaasist. Kuni 30 miljonit eurot panustatakse LNG võimekuse loomisse.
Suuname energiasäästu ja taastuvenergia väikelahenduste investeeringutesse kuni 19 miljonit eurot. Praegune kriis, ka kõrgete energiahindade periood on uuesti meelde tuletanud, miks on kõige odavam energia säästetud ja kasutamata jäänud energia. Hindade subsideerimise asemel on pikaajaline lahendus just investeeringud. Lisaeelarve panustab sellesse. Samuti suuname väiketootjate ehk eelkõige kodumajapidamiste võrku ühendamiseks kaheksa miljonit eurot.
Ukraina sõjapõgenikega seotud vajadused sisaldavad vältimatuid kulutusi nende vastuvõtmisel, näiteks esmane majutus- ja söögikulu, hädavajalik arstiabi, samuti tuge kohalikele omavalitsustele sõjapõgenikega seotud esmase abi andmisel.
Oleme lubanud Ukrainale, et võimaldame nende lastel Eestis varjul olemise ajal haridusteed jätkata kõikidel haridusastmetel. Selleks tugevdame Eesti haridussüsteemi 77 miljoni euroga, sealhulgas tugevdame eesti keele õpet nii alushariduses kui üldhariduses.
Praguseks Eesti vastu võtnud üle 35 000 sõjapõgeniku. Riigilt vajab majutust praegu neist alla 4400. Väga suur osa sõjapõgenikest on omal käel ja kohaliku Ukraina kogukonna toel leidnud ise endale öömaja, ilma riigi eriabi vajamata.
Suureks toeks on olnud Eesti inimeste, tööandjate ja kodanikuühiskonna abivalmidus ja lahkus, mis julmuse, tapmise ja piinamiste eest põgenevate Ukraina inimeste Eestis hakkama saamist on lihtsustanud. Lisaeelarvega jääb üle kavandada sõjapõgenike esmaste vajaduste ning rahvusvahelise kaitsega seonduva riigipoolse katmise.
Aeg on erakorraline. See nõuab meilt erakorralisi lahendusi, milleks lisaeelarve oma loomult on. Peame tegema julgeoleku tugevdamiseks vajalikud otsused, et nende tegemata jätmist ei tuleks hiljem kahetseda.