Lasteaia- ja sõimekohtade nappusest meeleheitele aetud lapsevanemad võivad oma kalendris 24. jaanuari ümber tõmmata kollase markeriga suure ringi.
Väikeseks võrdluseks – ühe uue lasteaia maksumus jääb näiteks Viljandis eelmisel aastal valminud ja 80-le lapsele mõeldud Mesimummi lasteaia näitel 24 miljoni krooni kanti. Või teine võrdlusmoment – riigi panustatav summa on ligilähedaselt sama, mis Tallinna linn praeguse tempo jätkudes kõikidesse oma lasteaedadesse 10 aasta jooksul investeerib (2008. aastal eraldas linn lasteaedade investeeringuteks 147 miljonit krooni).
Kes saab raha taotleda?
Taotluse uue lasteaia või -sõime rajamise või ka olemasolevale juurdeehituse tegemise või hoopis põhjaliku renoveerimise kaudu uute lasteaiakohtade juurdetekitamise rahastamiseks peab esitama omavalitsus. Miks ei võiks lasteaiad otse valitsuse või ministeeriumi poole pöörduda ja raha taotleda? Sest riigil ei ole plaanis linnade või valdade eest otsustama hakata, kuhu ja milline lasteaed konkreetses linnas ikkagi tuleb. Riik tuli küll appi lasteaiakoh-tade loomise rahastamisel, aga kogu korralduslik pool saab ja peab jääma kohapeale. Milliste lasteaedade ja -sõimede remont või rajamine kõige põletavam on, saab olla ikka ja ainult linna ja valla otsus.
Kui palju ja kellele?
Maksimaalseks investeeringutoetuseks, mida omavalitsus aastas taotleda võib, on 50 miljonit krooni (meenutuseks eestpoolt, et ühe suure lasteaia ehitus maksis aasta tagasi ca 24 miljonit). Minimaalseks taotletavaks toetuseks aga 500 000 krooni. Panustama peab kogu projekti aga ka omavalitsus – kui seni on olnud lasteaedade investeeringud 100% linnade ja valdade enda rahakotil, siis nüüd peab omavalitsuse omapoolne panus olema 50% projektist. Oluline on aga ehk seegi, et omavalitsused võivad samadel alustel toetust taotleda ka eralasteaedade abil uute lasteaiakohtade loomiseks. Ehk – ei mingit diskrimineerimist omandivormi alusel. Eralasteaiad on vähemalt Tallinnas, aga kindlasti ka paljudes teistes omavalitsustes olnud head ja usaldusväärsed partnerid lasteaiakohtade puuduse vähendamisel. Küllap jätkub see koostöö ka tulevikus.
Kas taoline kord ei sea aga ebavõrdsesse olukorda neid linnu ja valdu, kus on riigi abi ootamata juba lasteaiakohtade nappusega toime tuldud ja näiteks laenu abil uusi lasteaedu ehitatud? Vaidlesime programmi ette valmistades ka selle üle. Järgmisel neljal aastal on osa 1,4 miljardist kroonist “reserveeritud” toetusteks, mis jaguneb linnade ja valdade kõigi olemasolevate lasteaiarühmade vahel. 2008. aastal on selleks summaks 75 miljonit. Mida rohkem lasteaiarühmi linnas-vallas avada on suudetud, seda suurema osa sellest 75 miljonist omavalitsus saab. Kasutada võib seda automaatselt riigilt laekuvat raha ainult lasteaedade õpikeskkonna parandamiseks. Olgu selleks siis õppevahendite ostmine või mõni väiksem hooldusremont.
Kuidas täpselt?
Õigupoolest peaks omavalitsustes nüüd pärast 24. jaanuari olema lahti läinud käbe sagimine, sest projekti kavandeid saab uute lasteaiakohtade loomise toetuse saamiseks haridus- ja teadusministeeriumile esitada juba märtsi algusest. Midagi hullu ei juhtu aga mõistagi ka siis, kui kavand saab valmis aprilli algul, sest vastu võetakse neid kaks kuud.
Kõigist tähtaegadest antakse lähiajal teada ka ajalehtede kaudu. Nagu e-riigile kombeks, saab info olema kättesaadav ka haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.
Pärast 24. jaanuari valitsuse otsust peaks üks olema kindel – kui omavalitsuses lasteaia- ja sõimekohtade olemasolu tähtsaks peetakse, siis võimalused nende loomiseks on tänu riigi abile varasemast oluliselt paremad.