Kui majandus nii kiiresti enam ei kasva, on kaks võimalust. Üks on headel aegadel riigisektoris jõudsalt kasvanud kulud kokku tõmmata.
See vaidlus on praegu pooleli. Reformierakonna fraktsioon tahab, et aeglasema kasvu aega kasutataks majanduses selle vundamendile uute tugede ladumiseks. Vähemalt üks meie valitsusliidu partner soovib aga maksude vähendamise seisma panna, et õnnestuks põhimõttelisest kulude kärpimisest pääseda. Selle vaidluse üks osa on ka plaanitud eraisikute väärtpaberiinvesteeringute tulumaksuvabastus.
Algselt ettepandud uus süsteem oleks lihtsustatult selline. Eraisikul on õigus avada nn investeerimiskonto, mille kaudu ei tehta tavalisi arveldusi, vaid kuhu kantud raha kasutatakse vaid väärtpaberiinvesteeringute tegemiseks. Tollele kontole kantav raha läheb arvesse sissemaksuna. Konto vahendusel tehtavad tehingud – väärtpaberite ostud ja müügid – ei kuulu maksustamisele seni, kuni kontole tehtud sissemaks on suurem, kui sellelt väljavõetav raha
Näiteks kannate investeerimiskontole 50 000 krooni. Ostate selle eest fondiosakuid. Müüte mõne aja pärast need maha 57 000 krooniga ja investeerite kogu summa uuesti edasi aktsiatesse ja fondiosakutesse. Kui te enne uue investeeringu tegemist investeerimiskontolt üle 50 000 krooni välja ei võta, ei teki teil mingit tulumaksu maksmise kohustust.
Põhimõtteline vaidlus käib riigikogus aga selle üle, kas riik peaks seadma geograafilise piirangu (rahandusministeeriumi tahab tulumaksuvabaks muuta vaid Euroopa Majanduspiirkonna väärtpaberid, Reformierakond ei pea sellist lähenemist mõistlikuks), kas maksuvabastuse alla peaksid käima ainult börsil kaubeldavad väärtpaberid või ka alternatiivturg, kas inimesel on lubatud avada ainult üks investeerimiskonto või ei ole põhjust seda piirata.
Kuna väärtpaberiinvesteeringute maksuvabastus tähendab ka riigikassasse vähem laekuvat maksu, on vaidlus kandumas ka selleni, kas praegu on üldse õige hetk otsuse tegemiseks. Oleme kindlalt seda meelt, et väärtpaberite tulumaksust vabastamise puhul on tegu selge signaaliga – riik tahab, et inimesed pigem säästaksid, kui tarbiksid. Et sellist otsust saab valitsusliidus teha vaid konsensusega, selgub lõplik seis mai jooksul.