Opositsiooni tahe maalida terve Eesti elu süngetesse toonidesse on poliitiliselt loogiline, kuid elu see edasi ei vii. Elu viivad nii Virumaal kui mujalgi edasi aktiivsed ja töökad inimesed, kes suudavad muutuva eluga julgelt kohaneda ja on lahendusmeelsed, kirjutab riigikogu liige Katrin Kuusemäe.
Just nende toimekate inimeste võitu me äsja tähistasimegi. Enam ei ole tulumaksusüsteem selline, mis ütles oma loomuses, et kui sa rohkem pingutad ja paremat elu tahad, siis maksa selle töökuse eest riigile rohkem tulumaksu.
See on vasakpoolne, et mitte öelda sotsialistlik mõttelaad, mis on Keskerakonna DNAs sügavalt juurdunud, kuid pole omane Reformierakonnale.
Miks võit väärib tähistamist
Tulumaksuvõit on suur asi. Astmeline tulumaks, mida varjati terminiga “maksuküür”, oli koorem nii tööandjale kui töötajale. Kui tööandja tahtis näiteks 100 euro võrra tõsta töötaja 1700eurost brutopalka, jõudis sellest maksuküüru tõttu napp osa töötaja netopalka. Kaotasid õpetajad, kaevurid, insenerid, tublid spetsialistid − kuna maksuküür lõi kõige valusamalt neid, kes teenisid 1200-2100eurost palka.
Töötajatele ja sekretäridele tõi maksuküür kaasa aga pideva peavalu tulumaksuvaba osa arvestamisega.
Nüüd on süsteem jälle Euroopa lihtsaim ning ei karista asjatult inimesi, kes püüdlevad parema elu poole. See on tähistamist vääriv võit, meeldigu see keskerakondlastele või mitte.
Aga otsime ka ühisosa ja lahendusi vähemalt ühele teemale, mida Lauri Laats veel mainis, sidudes kõik Eesti hädad kokku oma poliitilise oponendiga. Pean mainima, et see tuletas meelde vana ütluse, et “Ansip on kõiges süüdi!”. Kusjuures seegi mõttelaad on tuttav sotsialistlikust ideoloogiast, et alati on keegi teine hädades süüdi, mitte inimene ise.
Mida riik teeb demograafiarindel
Võtame teemaks siis demograafia. Lauri Laats toob õigesti esile demograafia kui strateegilise kriisi. Faktid on karmid: 2025. aastal sündis Eestis 9092 ja suri 15 427 inimest. Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu sõnul süvenesid 2025. aastal viimaste aastate rahvastikutrendid. See ei ole lohutav, et naaberriikides ja läänes tervikuna on samasugune olukord.
Kuid siin ei aita süüdlaste otsimine ega ilusad mõtted. Aitab see, kui pakkuda suuremat argielu paindlikkust lastevanematele, väärtustada vanemaks olemist ja vanemaks saamist − Reformierakonna algatus oli luua vanemahüvitis, mida peetakse selle suuruse ja kestvuse tõttu üheks maailma heldemaks.
Demograafiat aitab seegi, kui kodu ostmine ja renoveerimine muutub kättesaadavamaks üle Eesti, kuna andmed näitavad, et rohkem lapsi sünnib väljaspool Eesti suurlinnu. Siinkohal julgustan uurima riiklikku maapiirkonna eluasemelaenu käendust, mis loodi 2022. aastal.
Käendus on mõeldud inimestele, kes soovivad võtta laenu kodu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks, kuid neil puudub piisav tagatis või omafinantseering. Praegu aktsepteerib riiklikku maapiirkonna eluaseme käendust Coop Pank, kelle klientide seas on see viimastel aastatel olnud üha populaarsem valik.
Lisaks saavad nüüdsest käendust kasutada näiteks tõmbekeskuseks nimetatud Rakvere linna koduostjad − tingimusel, et ostetav eluase renoveeritakse või võetaksegi laenu juba endale kuuluva kodu kordategemiseks. Piiluda tasub veel ka maaelu edendamise sihtasutuse ehk MESi kaaslaenu, mida riik on teinud järjest heldemaks.
Rohkem konstruktiivsust, vähem näpuga näitamist
Võin jääda loetlema meetmeid, mis on kasulikud ja mõistlikud, kuid mis on jäänud negatiivsusest toituvas sotsiaalmeedias ning tavameediaski varju. Ja ma ei mõtle selle all, et kriitika valitsuse pihta pole õigustatud − alati on, eriti konstruktiivne.
Kuid ei tohi alahinnata sotsiaalmeedia algoritme, mis tahavad, et inimene püsibki kauem Facebookis, TikTokis ja mujal, ning selle saavutamiseks peab inimene tundma ärritust, viha või muud tugevat emotsiooni, mis summutab muu elu tema taustal.
Kui suudame rahvana olla teadlikud ja hinnata nii lahendusmeelsust kui konstruktiivsust, jõuame riigina kaugele. Selles olen ma kindel.
Vastulause 22. jaanuaril Põhjarannikus ilmunud Lauri Laatsi arvamusloole “Oravate moodi võit ehk Kuidas Reformierakond kuulutas end võitjaks”.