Eesti energiajulgeolekule üks suurimaid väljakutseid on olnud sõltuvus idanaabrist, kelle usaldusväärsus on küsitav. Järgneval nädalalõpul viib Eesti koos Läti ja Leeduga lõpule aastaid ette valmistatud sammu ühendada meie elektrivõrk lahti Venemaa omast ning liituda Mandri-Euroopa sagedusalaga, kirjutab riigikogu liige Katrin Kuusemäe.
See on strateegiline samm, mis tugevdab piirkonna energiajulgeolekut ning muudab meie energiasüsteemi sõltumatuks Venemaast.
8. veebruaril ühendame Eesti koos teiste Balti riikidega lahti Venemaa elektrivõrgust ning alustame iseseisvat sageduse hoidmist. Peale seda töötavad Balti riigid kuni poolteist päeva sageduse hoidmise mõttes nn saarestunud olekus ning 9. veebruaril ühendatakse Balti riigid Mandri-Euroopa sagedusalaga.
Üleminek on hoolikalt ette valmistatud, ja kui kõik sujub plaanipäraselt, ei pane Eesti elanikud sagedusala vahetumist tähelegi. Kokku on kolmes riigis investeeritud valmisolekusse umbes 1,6 miljardit eurot, millest 75 protsenti vajalikke investeeringuid on katnud Euroopa Liit.
Eestis ja Baltimaades on piisavalt tootmisvõimsust ja reserve, et katta meie elektrivajadus. Kokku on Eestis installeeritud juhitavat netotootmisvõimsust ca 1860 MW. Talvine tipptarbimine Eestis on umbes mahus 1600 MW.
Mandri-Euroopa sagedusalaga liitudes võtame ära ühe võimaluse, kuidas oma ebausaldusväärsust tõestanud idanaaber saaks meid ohustada. Sarnaselt Eesti liitumisele Schengeni viisaruumiga sümboliseerib see samm meie täielikku lõimumist Euroopa taristusse.
Julgeolekuoht ei ole kuidagi vähenenud. Tänased ohuhinnangud näitavad väga väikest tõenäosust, et selle protsessi käigus võiks mingi tõrge tekkida. Tõenäoliselt ei pane Eesti elanikud sagedusala vahetumist isegi tähele. Valmis tuleb aga olla ka olukorraks, kus sagedusala vahetus ei kulge viperusteta – olgu põhjuseks vaenuliku idanaabri tegevus, ootamatud ilmaolud või tehnilised rikked. Kuigi üleminekuprotsessi on põhjalikult ette valmistatud, kaasneb iga suuremahulise tehnilise operatsiooniga teatav risk. Võimalikud stsenaariumid ulatuvad lühiajalistest katkestustest kuni keerukamate olukordadeni, kus elektrisüsteem tuleb osaliselt või täielikult taaskäivitada. Kõik stsenaariumid on läbi mängitud ja nende lahendamiseks on olemas tegevusplaanid.
Riigina oleme valmistunud, kuid ka kodanikena tasub oma pere kriisivarud ja -plaanid üle vaadata, et olla valmis võimalikuks elektrikatkestuseks. Kõige lihtsam – tasub alati hoida oma telefon laetuna, omada kodus peamisi esmatarbeid ja toiduvaru ning informeerida end ametlike kanalite vahendusel, näiteks kriis.ee ja olevalmis.ee
Eestis on olukorraks valmis nii Kaitseliit, politsei- ja piirivalveamet kui ka energiatootjad ja võrguettevõtted. Elektritaristu strateegilisi objekte jälgitakse ja kaitstakse suurendatud tähelepanuga. Oluline on hoida ära segaduse ja paanika tekkimine ühiskonnas.
Võrguhaldajad on ka kinnitanud, et Estlink 2 rike sünkroniseerimist ei mõjuta. Balti riikides on piisavalt juhitavaid võimsusi ja välisühendusi, et sünkroniseerimine ära teha ka ilma Eesti ja Soome vahelise ühenduseta.
Minult on mitu korda küsitud, miks nii olulist ettevõtmist just praegu ellu viiakse. Põhjus peitub selles, et BRELL-i (Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu) leping fikseerib võimaluse leping lõpetada iga aasta veebruaris. Lisaks sellele on talvel elektrivõrgus oluliselt rohkem juhitavaid võimsusi töös ning vähem hooldusi, seega ka väiksem tõenäosus, et elektrit tuleb ootamatult puudu.
Eesti üleminek Mandri-Euroopa sagedusalale on järjekordne samm, haakimaks end lahti Venemaa mõjualast ning suurendamaks kindlustunnet kogu regioonis. Sõnum on selge – meie energiasüsteem muutub iseseisvamaks ja tugevamaks.