Viibides hiljuti Riigikogu delegatsiooniga Moldovas, sain lähedalt jälgida selle väikeriigi väljakutseid ja pingutusi Euroopa Liiduga liitumise teekonnal, kirjutab riigikogu liige Katrin Kuusemäe.
Kui tänavapildis võib Moldova ja Eesti vahel tõmmata mitmeid paralleele, sealjuures meenutas Chișinău autopark pigem Tallinna kuldse ringi elanike sõidukivalikut, siis sisemiselt tuleb Moldoval ära lahendada suur hulk väljakutseid enne, kui saab end EL-i kandidaatriigina kindlalt tunda.
Sealjuures tuleks Moldova valitsusel iga hinna eest vältida samu karisid, mis praeguseks on viinud Gruusia konflikti eskaleerumiseni, et sarnane saatus ei tabaks ka neid.
Moldova teekond Euroopa Liidu suunas sai olulise tõuke selle aasta oktoobris toimunud referendumiga, kus moldovalased, kuigi napi häälteenamusega, kinnitasid oma Euroopa-suunalist valikut. Sama mõtteviisi tõendasid ka novembris toimunud presidendivalimised, mille võitis läänemeelne naispresident Maia Sandu. Eesti, olles Moldova kandidatuuri veendunud toetaja, jälgis mõlemaid sündmusi suure huviga. Euroopa idasuuna tugevdamine, sh julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamine piirkonnas, on otseselt ka meie huvides.
Eesti jaoks on tähtis, et EL-i idatiival areneksid demokraatlikud ja meiega sarnaste väärtuspõhimõtetega riigid. Juba ajaloolistel põhjusel tunnetavad moldovalased geopoliitilist olukorda meiega sarnaselt. Euroopameelse Moldova liitumine EL-iga suurendaks piirkonna stabiilsust, vähendaks Venemaa mõju ning looks täiendava puhvri Venemaa mõjutustegevuse vastu. Liitumisel saaks Eesti endale Moldova näol ilmselt ka arvestatava liitlase, kellega koos väikeriikide häält EL-is tugevamalt kuuldavaks teha.
Moldova vajab sisemisi reforme
Tee EL-iga liitumiseni ei saa Moldova jaoks olema lihtne. Selleks vajab riik eelkõige sisemisi reforme ja enda lahti sidumist Venemaa mõjusfäärist. Oluline on leida ühiskonnas laiem konsensus ning jätkata jõulist võitlust korruptsiooni vastu, mis on üks EL-iga liitumise peamisi kriteeriume. Valimiste ajal paljastatud ulatuslik häälteostmise skeem näitab, et selles valdkonnas on Moldoval veel palju ära teha.
Majanduslikult on Moldova jätkuvalt ka üks Euroopa vaesemaid riike, mille SKT elaniku kohta on vaid 29% EL-i keskmisest. Selle lõhe ületamiseks võttis Euroopa komisjon vastu 1,8 miljardi euro suuruse majanduskasvu kava Moldova toetamiseks. Lisaks plaanitakse järgmise kolme aasta jooksul anda Moldovale sooduslaene 1,5 miljardi euro ulatuses ja tagastamatut abi 285 miljoni euro ulatuses. Need toetused on mõeldud eelkõige reformide läbiviimiseks, õigusriigi tugevdamiseks, majandusarenguks, infrastruktuuri ja sotsiaalvaldkonna parandamiseks jms, mis aitaksid Moldovat EL-i väärtussüsteemile lähemale tuua.
Kuigi Moldova majanduskasvule suunatud abipaketid on muljetavaldavad, seisab riik silmitsi inflatsiooni ja elukalliduse tõusuga, mis põhjustavad rahulolematust valijate seas ning võivad nõrgestada toetust Euroopa-suunalisele kursile. Seega on oluline ka ühiskondlike lõhede ületamine. President Maia Sandu on rõhutanud, et soovib olla president kõigile moldovalastele, mis tähendab pingutusi ühiskondliku ühtsuse saavutamiseks ja Moldovas valitsevate geopoliitiliste pingete leevendamiseks.
Gruusia hoiatav näide
Kuigi Gruusia oli pikalt EL-i idapartnerluse lipulaev, on riigi sisepoliitiline polariseerumine, reformide seiskumine ja Venemaa mõju tugevnemine viinud olukorrani, kus Euroopa Liit on sisuliselt peatanud Gruusia kandidaatriigi staatuse. Kahjuks on Venemaa huvi ka Moldova destabiliseerimise vastu jätkuvalt suur. Transnistria konflikt, milles Venemaa toetab otseselt separatiste, ning riigi energiavarustuse sõltuvus Venemaast, süvendavad pingeid. Transnistria probleem on seda tõsisem, sest alates 1. jaanuarist lõppeb gaasi edastamine sinna läbi Ukraina ja ainsaks võimaluseks jääb, kas osta gaasi Rumeeniast, mis on oluliselt kallim ja viib energiahindade hüppelisele tõusule või alluda Venemaale, kes varustab Transnistriat väga odava gaasiga, millest Transnistrias asuv tööstus teeb elektrit ja müüb suhteliselt odava hinnaga kogu Moldovale. Ja kuigi EL eelistab, et kandidaatriikidel ei oleks lahendamata territoriaalseid konflikte, siis see ei ole liitumisel ka absoluutne takistus. Oluline on, et Moldova jätkaks piirkonnas rahumeelseid lahenduspüüdlusi.
Nii Moldovas toimunud EL-i referendumil kui ka presidendivalimistel kasutas Venemaa ohtralt mõjutusvahendeid – propagandat ja valeinformatsiooni, et suunata avalikku arvamust Euroopa integratsiooni vastu. Väidetavalt panustas Venemaa neisse tegevustesse ka märkimisväärselt rahalisi vahendeid ehk u 200 miljonit eurot, samas kui Euroopa-meelne Moldova suunas kampaaniatesse vaid u 750 000 eurot, mis on märkimisväärne mastaabivahe. See näitab ilmekalt, kui sihikindlalt Kreml püüab Moldovat oma mõjusfääris hoida. Ja kuigi Moldova rahvas langetas kõigest hoolimata otsuse EL-iga liitumise kasuks, tuleb tunnistada, et selline olukord on habras.
Samas on Moldova juba astunud julgeid samme Venemaa mõju vähendamiseks. On otsitud alternatiivseid energiavarustuse allikaid ja tugevdatud koostööd NATO ning Euroopa Liiduga. Ka Eesti kogemused Venemaa survega toimetulekul on Moldovale heaks eeskujuks ja potentsiaalseks abiks reformide elluviimisel. Tulevaste valimiste eel ja ajal peab Moldova valitsus keskenduma eelkõige institutsioonide tugevdamisele ning seaduste karmistamisele välissekkumise ennetamiseks. Samuti tuleb keskenduda stabiilse majanduspoliitika kujundamisele, et kindlustada rahva toetus EL-iga liitumisele.