Aktsiisitõus ei ole ühiskonnas kunagi lihtne võitlus, kuid need otsused on vajalikud, et alkoholi tarbimist kontrollitaks ja terviseriske vähendataks, kirjutavad Karmen Joller ja Mart Võrklaev.
11. detsembril võttis riigikogu vastu aktsiisiseaduse, mida tervishoiuvaldkond on kaua oodanud: paika on pandud plaan alkoholiaktsiiside plaanipäraseks ja regulaarseks tõusuks.
Et pahede viljelemine ei muutuks ahvatlevalt odavaks, on oluline, et aktsiiside tõus käiks kaasas palkade kasvuga. Aktsiisipoliitika kujundamisel tuleb leida tasakaal tervise, inimeste maksevõime ja riigieelarve vajaduste vahel. Vastuvõetud seaduse kohaselt tõuseb alkoholiaktsiis viis protsenti igal aastal kuni aastani 2028, erandina 2026. aastal kümme protsenti.
Õnneks on otsuste ja mudelite väljatöötamise juures võimalik arvestada ka ajaloolist kogemust, mille meenutamiseks ei pea liiga kaugele tagasi vaatama.
Viimati tõsteti alkoholiaktsiisi 2017. aastal. Eesmärk rahvatervise seisukohalt oli õilis, kuid toonane liiga järsk tõus algatas “alkoralli” Lätti. Piirikaubandus tõi kaasa nii traagilised tagajärjed inimeludele kui ka olulise kaotuse riigi maksutuludes.
Perioodil 2017–2019 jäi massiliseks muutunud piirikaubanduse tõttu riigieelarvesse laekumata hinnanguliselt 150 miljonit eurot. 2018. aastal langetati seetõttu alkoholiaktsiisi osaliselt, kuid see tõi kaasa rohkem probleeme kui lahendusi: piirikaubandus küll vähenes, kuid alkohol odavnes ja tarbimine kokkuvõtteks suurenes hüppeliselt (vt joonis 1).
Sellest alates ei ole alkoholiaktsiisi mitte keegi puutuda julgenud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on alkoholitarbimine 2023. aastal elukalliduse tõusu (sh alkoholi hinnatõusu) tõttu siiski veidi (2,7 protsenti) vähenenud: kui 2022. aastal tarbiti elaniku kohta 11,2 liitrit, siis 2023. aastal vähenes see 10,9 liitrile.
Kohe vähenesid ka surmad (otseselt alkoholist tingitud haigustesse suri 647 inimest, st 126 inimest vähem kui 2022. aastal). TAI hinnangul oleks sama efekti tõenduspõhise aktsiisipoliitikaga saanud juba mitu aastat varem, tõenäoliselt oleks suudetud sel moel päästa mitmeid praeguseks kaotatud elusid.
2022. aastal suri alkoholi otseste kahjude tõttu umbes tuhat inimest. Ei tohi ka unustada, et riiklik statistika ei sisalda alkoholist kaudselt põhjustatud haigestumisi ja kannatusi, sh vaimse tervise häireid (depressioon, ärevushäired), vähiriski tõusu, suuremat haigestumust südame-veresoonkonna haigustesse.
TAI sõnul võtavad alkoholist tingitud haigused kõige rohkem elusid just tööealiste inimeste hulgast. Enne kui reaalne inimene saab statistikaks surmade seas, eelneb selle tihti haigus, mis kulgeb kümme või enamgi aastat ja mis tähendab, et inimesest saab abivajaja nii sotsiaal- kui tervishoiusüsteemis. Abivajajateks saavad sageli ka tema lähedased ning kulud kasvavad veelgi.
Alles 2023. aastal leppisime kokku järkjärgulises tõusus sammuga viis protsenti aastas perioodil 2024–2026. Debatt oli tol kevadel riigikogu saalis pikk ja tuline, seejuures alkoholiaktsiisi tõstmise pooldas juba toona ka üks opositsioonierakondadest. Tegelikkuses oli valitsusel selge soov alustada uuesti vastutustundliku alkoholipoliitikaga ning suunata täiendavat ressurssi meie riigikaitsekulude katmiseks.
Suvel alustanud valitsus võttis plaani aktsiisi 2025. ja 2026. aastal kiiremini tõsta (viie protsenti asemel kümme protsenti ja pikendada tõusuredelit kuni 2028. aastani). See plaan oleks rohkem meeltmööda olnud ka paljudele meedikutele, kuna näis esmapilgul tõepoolest tõhusam.
Kuid rahandusministeeriumi mudelid näitasid, et järsema aktsiisitõusuga järgmisel aastal suureneb piirikaubanduse oht, aga tarbimine ei lange. Ühesõnaga see ei vähendaks alkoholi tarbimist, vaid viiks lihtsalt raha Eestist välja. Seega oli mõistlik jätta 2025. aasta täiendav aktsiisitõus viie protsenti peale.
Viimased kaks valitsust on asunud ellu viima tasakaalus ja tõenduspõhist alkoholipoliitikat. Aktsiisitõus ei ole ühiskonnas kunagi lihtne võitlus, kuid need otsused on vajalikud, et tarbimist kontrollitaks ja terviseriske vähendataks.
Lähenevate pühade valguses mõelgem ka kodudes üle oma alkoholi tarbimise harjumused, ehk õnnestub sel aastal rõõmustada end ning lähedasi alkoholivabade või lahjemate jookidega. On aeg näha alkoholi tegelikku hinda ja teha targemaid valikuid nii riigi tasandil kui ka igaüks meist isiklikult.
Joonis 1. 2008: eelmine majanduslangus, inimeste ostujõud langes. 2019: alkoholiaktsiisi langetati 2018. aastal. Samal ajal hakkas tõusma keskmine palk, alkoholi hind võrreldes keskmise palgaga on langenud (joonis 2). Autor/allikas: TAI
Joonis 2. Alkoholiaktsiis peab käima kaasas palkade tõusuga, et alkohol ei muutuks tõusvate palkade valguses põhjendamatult odavaks, sest siis suureneb tarbimine ja terviseriskid. Autor/allikas: TAI